12. jaanuar 2021

Lugemiselamuste edetabel:)

 2020. aastal loetud raamatutest tahtsin veidi kokkuvõtlikult muljetada. Et mis siis loetud sai ja nö sõelale jäi. Goodreadsi ma veel omadega jõudnud pole, seega ei saa sealt abi loetud raamatute arvepidamise kohta:) Nii et ikka ise tuleb näpuga järge ajada:)

Õnneks on mul silt "lugemised", mis peaks suuresti siis ära näitama kogu loetud kirjavara. No vähemalt selle, mida olen blogis kajastanud. Täiesti kindlalt võin öelda, et neid raamatuid on sama palju või veel kordi rohkem, mis vääriksid silti "sirvimisi" vms. Sain numbri 36. Mis selle kohta siis öelda? Mida lõppkokkuvõttes peale hakata? Absoluutselt mitte midagi:) Eks see olegi nii ja naa. Kõik on suhteline. Ilus number ju. Kui 12ga jagada, siis tuleb 3 raamatut kuu peale, mis on muidugi vähe. Ilus oleks, kui vähemalt 4 raamatut kuuga koguneks. Igaks nädalaks 1. Ehk siis aastas 48. Mõni ümmargusem number oleks veel ilusam... Unistada ju võib! Ja arenguruumi on ka!:)
Aga eks minuga olegi nii, et vahel võin nädalas mitu raamatut lugeda ja siis ei loe tükk aega midagi või loen mingit raamatut väga kaua...
Heake küll, mis ma siin ikka targutan ja ennast õigustan:)

Kui nüüd neid raamatuid vaatasin, mis siin kajastatud on, siis jagunesid need tinglikult kolme rühma või nelja.

Esimene suur grupp on "Minu"-sarja raamatud. Neid kogunes 15! See on küll uskumatu number! Viis neist kajastasid Eesti elu - Setomaa, Tartu, Vormsi, Peipsiveer, Haapsalu. Igaühes miskit toredat. Võib-olla siiski tõstaksin veidi ettepoole Peipsiveere ja Setomaa, lihtsalt selle va erilisuse pärast, mida need piirkonnad endas kätkevad, no ja olid hästi kirjutatud ka. Tartu ilmselt jäi mulle kõige kaugemaks, kuigi meenub, et see oli väga ilukirjanduslik, aga Tartut jäi väheks. Ülejäänud kaks mahuvadki sinna vahepeale. Olid toredad lugeda, seda enam, et nii Haapsalu kui Vormsi on mulle väga südamelähedased paigad.
Maailma mastaabis "minukad" jagunesid vist enam-vähem pooleks, mis kõnetasid ja mis mitte. Ilmselt mu lemmikuks jääb "Minu Liibüa", see oli lihtsalt väga eriline. Sellele järgneb kohe "Minu maailmameri", samuti väga eriline. 3.-5. kohta jagavad "Minu Leedu", "Minu Iisrael" ja "Minu maailm". Aga nagu alati, ikka leian ma mingeid toredaid mõtteid ja ütlusi pea igast raamatust, nii et ka ülejäänud viis said oma võimaluse:)

Teine grupp on nn dokumentaalkirjandus või siis biograafiline kirjandus. Koheselt meenub selles rubriigis "Epp Maria Kokamägi ja Jaak Arro: kokku maalitud", Toivo Roos'i "Elu enne eurot", "Kui ma taevast kukkusin", "Elu eesliinil", Sergi Plohhi "Tšornobõl: tuumakatastroofi ajalugu". Kolm esimest tõstaksin esile, kui möödunud aasta kõige-kõigemad mu jaoks. Väga erinevad ja erinevalt kõnetavad, aga maksimumpunktid kõigile. Tšornobõli raamat oli raske, aga samuti väga kõnekas, meenub, et seda lugedes hakkas mul pidevalt halb... "Elu eesliinil" pälvib aga tiitli 2020. a. aasta teema kajastamise eest!
Neid "lugemisi" sirvides meenutasin, et lugesin raamatut Raivo Järvist ja Kersti Kreismannist. Ja muidugi Donald Trumpist. See oli nii hea, et lausa halb hakkas:) Kui te mõistate, mida ma öelda tahan:)

Kolmas on ilukirjandus ("Saladuste suvi", "Valgus ookeanide vahel", minu lemmikraamat läbi aegade "Seitse tähte taeva Sõelas"), mille alla käib ka lastekirjandus ("Vahtramäe Emil", "Vahetuslaps"). Need kõik tõusid mu jaoks pjedestaalile. Siinkohal pean kahetsusega nentima, et eesti ilukirjandus on minust sel aastal täiesti mööda läinud. Ainus, mis selle au päästab, ongi siis mu mainitud lemmik "Seitse tähte taeva Sõelas", mis ilmunud juba 1980ndatel, ja mida olen korduvalt lugenud:) Aa ja siis veel, samuti 1980ndatel ilmunud Endla Tegova "Laulatatud", mis sai kodusest riiulist haaratud koroona ikalduse ajal:)
Tegelikult oli ka ju "Naeratava kuu inimesed" romaan, eesti ilukirjandus. Oo ja siis ka ju "Como järve ääres". Need on küll uuemad väljaanded, aga üldse ei meenunud. Ilmselt liigituksid hoopis järgmisse rubriiki...

Neljas on vist siis need, mis eriliselt ei meenu ja ju siis ei kõnetanud mind eriti... Ei saanud mind konksu otsa. 
Nii palju siis raamatujuttu eelmise lugemisaasta kokkuvõtteks:)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar