Uitmõte ehk kõrvaltvaataja pilk

Nii kohusetundlik. Nii püüdlik. Ise juba NII VANA:)
Ebakindel. Kahtlev.
Arg?
Mida/keda kardad?
Miks?

Selline uitmõte. Kõrvaltvaatajana. Jah, jõudumööda olen ka mina püüdlik ja kohusetundlik. Ent ummisjalu ei torma küll ühtki ülesannet, soovitust, kohustust vms täitma. Ikka enne kõike - aeg maha - ja siis enamasti selgubki, et "karikas läks mööda". Seegi on kõrvaltvaatajana nähtud. Mõne puhul toimib sada protsenti ja kogu aeg. No ja teatud määral ka ise kogetud.
Midagi teha aga hirmust kellegi või millegi ees?!? No näiteks töö(koha) kaotamise hirmus?
Mnjah. Vist mitte...
Ja see, mida s/m/inust arvatakse on ikka rohkem teiste kui enda asi. Ise tead ju niigi, kes sa oled. Teised ainult aimavad. Ja kompavad. Siis pead endamisi peenikest naeru - ehhee, ei tea sa minust ikka midagi:) Ja see on mõnusalt vabastav!:)

Kevade lummuses

Foto: Evelin Nummert. Kevadine loodus

Kevad on täiega sisse murdnud...
Aina tahaks endasse koguda seda ilu. Imetleda. Ja nautida.
Kui möödunud aastal oli pikk ja jahe kevad ning alles 31. mail olen õhanud looduse ilu nautides, et paari sooja päevaga on kõik õitsele löönud, siis sel aastal käis kõik hoopis kiirelt.
Nädalaga on toimunud rohkem, kui vahel kuu ajaga. Veel eelmisel kolmapäeval ei õitsenud toomingad ja tänaseks on nad läbi. Korraga on õites kastanid, sirelid, õunapuud, pihlakad... Ja seda 15. mail! No või paar päeva hiljem.

Et siis selline "kohustuslik" kevade lugu-laul!:) Et te ei mõtleks, kuhu ma kadunud olen ja millega tegelen. - Kevadet naudin!