Kuhu kadus juuli?

31. juuli viimane tunnike on käimas. Kohe algab august. Aru ma ei saa, kuhu see aeg kaob ja miks tal nii kiire on...

Selles kuus on olnud kõike: sooja ja jahedust, päikest ja vihma, puhkust ja tööd... Maa ja linna vahet jõlkumist, aiatöid, aga ka lugemist, mitmeid kohtumisi, sekka isegi üksikuid molutamise hetki.

Kaks seika väärib küll eraldi esiletõstmist: üks oli Haapsalu külastamine kaasaga ja teine mustikametsas käimine sõbrannaga. Super! Vahel tasubki ainult selliste hetkede nimel elada.

Kõrvalpõikena olgu mainitud, et vahepeal oli mul korraga 6 (kuus!) raamatut pooleli. Midagi olen ikka ära ka lõpetanud. Mõni on väga meeldinud. Mõnega aga ei saa kuidagi edasi...

Puhkuseks oli palju plaane, aga enamik jäi ellu viimata...

No ehk ükspäev🤔🙃

Nii palju siis kuu lõpetuseks 😛🙈😆

P.S. Täna on mulle paaril korral silma jäänud selline mõttetera: 

Täna öösel kohtuvad Juuli ja August ning üheksa kuu pärast tuleb väike Mai. 

Vaat' siis, kui ilus lugu!😊

"Kohtume järve ääres"

Carley Fortune. Kohtume järve ääres.
Tallinn: Varrak, 2024
295 lk.
(Varraku ajaviiteromaan)

Põnevuse, elevuse ja pisukese ärevusega alustasin lugemist, meeles veel vaimustus eelmisest Carley Fortune raamatust "Igal järgmisel suvel". Kirjutada see naine igatahes oskab.
Kuigi teema on üsna sarnane ja tundub, nagu oleks sama lugu kirjutatud väikeste erinevuste ja variatsioonidega. Järv, puhkekeskus (toitlustusettevõte, majutuskoht), kohtumine, pikk lahusolek, taaskohtumine.

Mõnus suvelugemine.
Kuigi pean möönma, et "Igal järgmisel suvel" meeldis mulle ikkagi kröömikese rohkem😊

Kokkuvõte tagakaanelt:

Fern ja Will veedavad meeldejääva päeva Torontos. Nad lepivad kokku, et kohtuvad aasta pärast Ferni kodus järveäärses puhkekülas. Fern ootab, aga Willi ei ole.

Kümme aastat hiljem juhatab Fern emalt päritud kehvas seisus puhkeküla. Ta tunneb, et peab seda tegema, kuigi sooviks hoopis Torontos kohviku avada. Ootamatult ilmub puhkekülla Will ja pakub abi. Selgub, et mees on kohtunud Ferni emaga ja lubanud tal aidata puhkeküla taas kliente meelitavaks asutuseks muuta.

Ferni ja Willi vahel on endiselt tunda särinat. Siis kaob Will uuesti. Kas Fern leiab Willi ja kas neil on veel võimalust ühiseks tulevikuks? Kas Fern tahab teada saladust, mida Will varjab?

Carley Fortune on avaldanud kolm raamatut: „This Summer Will Be Different”, „Meet Me at the Lake” („Kohtume järve ääres”) ja „Every Summer After” ("Igal järgmisel suvel"). Enne kirjanikuks hakkamist oli ta auhindu võitnud ajakirjanik ja Kanada oluliste väljaannete toimetaja. Carley Fortune elab koos abikaasa ja kahe pojaga Torontos.

Kokkuvõtvalt: Meeldis, isegi väga!

P.S. Kas võib tõesti olla, et sel aastal esimene Varraku ajaviiteromaani sarja raamat?!?

"Tuhat seiklust Prantsusmaal" / Sirje Lefebvre

Sirje Lefebvre
Tuhat seiklust Prantsusmaal: elupõlise giidi ülestähendused Peterburist Pariisini
Kirjastus Tänapäev, 2026
247 lk. (0 illustratsiooni!)

Raamatu esimene pool on tõesti seiklusrikas. Giiditööga seotud naljakad juhtumised, mitteniiväga naljakad apsakad ja muud seiklused. Väga põnev ja isegi pisut intrigeeriv.

Raamatu teine pool, alates leheküljejst 157, on puhas reisijuht, kus autor pajatab oma lemmikteekondadest Prantsusmaal läbi aastaaegade. 
Palju  tuttavaid kohti tuli ette, mida sai külastatud Prantsusmaa reisil 19 aastat tagasi (juba?!?) - Normandia ja Loire'i oru lossid, selline oli vist isegi meie reisi pealkiri.
Kõik need lossid! Chenonceau, Cher'i jõe kaldal, nimetatud ka naiste (daamide) lossiks (lk 168-172). Meenusid lillekompositsioonid  erinevates tubades! Neid on mainitud ka siin raamatus! (lk 160-162).
Villandry lossiaiad. Täiusliku sümmetriaga köögiviljaaed ümbritsetud pukspuuhekkidest jne
Chambord - 365 korstnat ja tornikest, kui kivisse raiutud manifest Prantsuse kuningavõimu hiilgusest.

Siis Normandia: Saint-Malo (lk 177-178) tuntud oma erakordsete loodete poolest: siin tõuseb ja langeb meri päevaga kuni 12 meetrit, muutes sadamad ja rannad tundide jooksul tundmatuseni.
Tõesti, see on nii, omal nahal kogetud. Mäletan, kui linna läksime olid paadid nagu kuivale jäänud kalad upakil, mõne tunni möödudes naastes aga kõikusid meres laineloksu rütmis...
Püha Miikaeli mägi ehk siis originaalis kui Mont-Saint-Michel (saar Prantsusmaa põhjarannikul, Normandia ja Bretagne'i vahele jäävas  Mont-Saint-Micheli lahes). Väga meeldejääv paik, kus samuti tõus ja mõõn käivad nii dramaatiliselt, et isegi kogenud prantslane jääb rannale suu ammuli vaatama. 

Etretat. Etretat'i valge kalju näeb välja nagu tohutu elevant, kes on oma hiiglasliku londi merevette pistnud ja unustanud... (lk 185-186)
Normandiat külastades ei saa mööda minna 1944. aasta 6. juunist - päevast, mil algas Normandia dessant.

Muidugi on palju juttu veinidest, šampanjast, kalvadosest, juustust ja muust söögist ning ikka ajaloost. Minu jaoks sai seda viimast küll liiga palju, aga eks reisijuhis ja giidi repertuaaris on sellel oma koht.
Mitmete paikade vastu tekkis huvi ja soov neid ka külastada (nt Rouen). Ehk kunagi...

Juuli. Puhkus

Käsil on neljas puhkuse päev ja ma pole teragi puhanud😝
Puhkus see tähendab ju:
-hommikul kauem magamist.
Aga mul on igal hommikul äratus olnud u 6.15, et saata abikaasa tööle.
Kolmapäeval sõitsin varakult maarajoonidesse. Ilm oli ilus ja sain aias toimetada. Maasikaid, muide, muudkui valmib! Õhtul linna tagasi. Küpsetasin juuli alguse tähistamiseks koogi, idee oli ka sügavkülma varude vähendamine (eriti ei vähenenud!)
Neljapäeval pidin hambaarsti juurde minema, pärast seda läksin tööle, tegin ühe päeva ette. Lõbustasin kolleege ja pakkusin kooki. Oi, nad olid vaimustuses mu koogist! Kõige lihtsam purukook eales! Tähistasimegi siis juuli ja puhkuse algust. Siis meenus, et pean oma kingad parandusest ära tooma. Mõeldud, tehtud! Ilus töö, kingad nagu uued (kontsaplekid said vahetatud!) Siis koju. Veidi võtsin hoogu ja siis poodi. Nimelt tuli mõte teha täidetud suvikõrvitsat, kuna mingi pisike sutsakas oli praetud hakkliha järel. Lõpuks läks ikka suuremaks vaaritamiseks: praadisin hakkliha juurde, lisasin hakklihale suvikõrvitsa sisu, küüslauku, tomatipastat, soola, pipart, pisut hapukoortki, täitsin suvikõrvitsad, riputasin kõige peale riivjuustu ja ahju! Väga mõnus sai, mulle väga maitses! Mingil hetkel sai ka pesumasin käima pandud.
Eile, reede. Plaan valmis, tegudele! Esimene käik Pärnu mnt Abakhani (oli tarvis tülli, ümmargust porolooni ja pesumasinas kasutatavat riidevärvi - kõike sain), siis tööle (sest unustasin sinna sügavkülmikusse marjad), kuna sattusin enam-vähem kohvi ajaks, sai ka kooki kaasa võetud ja kohvitasime kolleegidega mõnusalt, siis käisin endale veel paari raamatut laenutamas ja marjad võtsin isegi kaasa! Järgmine käik oli poodi. Edasi pakiautomaadist raamatupakk välja. Ja seal ma siis kodus olingi. Tegin kiire lõuna (pelmeenid hapukoore ja värske kurgiga!) Veidi korrespondentsi sai ka peetud.

Vaja oleks:

1)koristada (pisut isegi jõudsin) 

2)prügi välja viia (jõudsin!) 

3)pesu pesta (jääb uude nädalasse!)

No ja ma ei räägi kõigist neist oleksitest ja peaksidest😝 

Õhtupoolikul kablutasin taas maakoju, nagu reedel muiste😁 Kahe vihmahoo vahel sain kodust rongijaama, nii et isegi palav hakkas (tänu jopele, mis vihma- ja jahedahirmus selga viskasin). Rongi väljumist oodates jõudis veel paduvihmahoogki pärale. Meie muidugi õnnelikult rongis ja täiesti rahulikult jälgisime seda 😉 Maal oli õnneks vihm möödas, rohi oli kohati veel veidi märg, aga muidu igati vinks-vonks ilm. Sain maasikaid korjata ja veel pisut rohidagi...

Ja nii oleme jõudnud tänasesse. 

Laupäev. Nagu iga teine🤔 Üritasin kauem magada. Ja sain peavalu😢 Ibuka manustamine päästis siiski päeva 🙃

Olen siin veidi üritanud molutada🙈 Aga ei tule mul see asi hästi välja. Veel. Kahjuks. Pean õppima seda kunsti. Maasikad puhastasin juba ära. Nüüd vaja veel toormoosiks suristada🍓 Väga mõnus. See on minu meelest ainuke moodus, kuidas maasikaid säilitada. Ei mingeid keedumoose ja muud jama!

[Puhkus see tähendab ju:]
-mõnusat (ära)olemist, niisama kulgemist, (viljakat) molutamist 

[Nagu eelnevalt mainisin: veel ei ole ära õppinud. Tegelen teemaga!😝😂]

-lugemist

[Alustasin isegi eile uue raamatuga, mis küll väga hästi ei sobi suvelugemiseks, mis minu jaoks seostub väheke kergema kraamiga]

-meeldivate asjadega tegelemist. Teha seda, mida tahad, mitte seda, mida peab!

[Kah pole jõudnud, sest "peab", "on tarvis" asju on nii palju!]

Selline "väike" ülevaade siis minu suurest ja viljakast puhkuse algusest😆