Üks äraütlemata vahva lugemine. Selline, mis kisub kaasa, paneb vihastama ja ei lase lõpetada enne, kui viimane lehekülg käes.
Olin nii raamatus sees, et ei märganud ühtegi mõtet, lauset kirja panna, välja kirjutada. Nii kahju! Tean, et seal oli palju häid ütlemisi.
Igal juhul julgen seda raamatut küll vägagi soovitada.
Ja veel - imeline kaanekujundus!
Küsimused muidugi tekkisid ja jäid. Kas kogu Šveitsi piires on nii palju kummastavat või on see siiski pigem väikeste kogukondade teema?
Olen siin blogis pikalt ka varjusurmas olnud. No mis teha? Elu on kiire. Tegemist on palju. Ja olgem ausad, eks ma olen ikka kõvasti põdenud ka - ei oleks iial osanud arvata, et ühe lemmikblogi likvideerimine mulle nii rängalt mõjub. (Tervisi Sulle, Mae, kui juhtud siia mu hala lugema!)
