Kuvatud on postitused sildiga Iirimaa. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Iirimaa. Kuva kõik postitused

28. juuli 2025

Iiri päevik

Heinrich Böll. Iiri päevik. Saksa keelest tõlkinud Mati Sirkel. - Tallinn: Varrak, 2025. - 144 lk.

Raamat, mida pikalt kaasa vedasin, oli nn rongilektüüriks ja unejutuks. No lõpuks vedasin end sellest läbi. Aga kas polnud minu jaoks õige aeg või minu jaoks lihtsalt jäigi see kõik nii kaugeks ja mitteköitvaks, ei oskagi öelda. Guugeldasin igalt poolt kokku järgnevat (ja see kirjeldus tundub ju küll igati apetiitne!?):

Heinrich Bölli "Iiri päevik" on teos, mis viib sind otse 1950. aastate Iirimaa südamesse. Kui sa oled kunagi mõelnud, milline oli elu Iirimaal sel ajal, siis see raamat on just sulle. Böll, tuntud saksa kirjanik ja Nobeli kirjanduspreemia laureaat, veetis koos perega aega Achilli saarel ning jäädvustas oma kogemused ja tähelepanekud selles meeldejäävas teoses.

Raamat pakub sulle intiimset pilguheitu Iiri igapäevaellu, kus kohtud inimestega pubides, rongides ja mujal. Bölli oskuslikud kirjeldused ja terased tähelepanekud loovad elava pildi ajastust, mis on küll minevikus, kuid mille mõju on tunda tänapäevani. Iiri huumor, rahvamuusika ja kultuur, mida Böll nii meisterlikult kirjeldab, köidavad jätkuvalt uusi lugejaid.

Kui sa plaanid külastada Achilli saart, siis võib-olla leiad end sealgi, raamat käes, avastamas neid samu paiku, mida Böll kirjeldas. Kuid nagu autor ise on öelnud, ei pruugi sa leida täpselt seda Iirimaad, mida tema koges – ajad on muutunud. Siiski on "Iiri päevik" suurepärane lähtepunkt sinu enda Iirimaa avastamiseks.

Heinrich Bölli looming, mille keskmes on inimlikkus ja sõjajärgse ühiskonna analüüs, on jätkuvalt oluline. Tema teosed, sealhulgas "Iiri päevik", on tõlgitud paljudesse keeltesse ja neid loetakse üle maailma. Kui sa otsid raamatut, mis on samaaegselt ajalooline ja ajatult köitev, siis on "Iiri päevik" just see, mida vajad.

Heinrich Böll (1917–1985) oli üks sõjajärgse Saksamaa kõige olulisemaid kirjanikke. Ta kirjutas sõja mõttetusest ja sõjajärgse elu ja ühiskonna silmakirjalikkusest, kaitstes inimsust ja näidates inimkogemuse poeesiat. Tema teoseid loeti ja tõlgiti laialdaselt ning ta oli üks tõelisi sõjajärgse maailmakirjanduse suurkujusid. 1972. aastal sai ta Nobeli kirjanduspreemia kogu oma loomingu ja selle järjekindla mõju eest globaalsele lugejaskonnale.

Iiri päevik” ilmus esmakordselt eesti keeles 1987. aastal Loomingu Raamatukogus.

15. juuli 2019

Minu Iirimaa

Rene Satsi. Minu Iirimaa: armastus tuleb karjudes.

Sai loetud see raamat, aga jäi kuidagi kaugeks ja võõraks. Ei haakinud autoriga kohe kuidagi.
Liiga palju actionit ja mulle võõrast (mõttemaailma ja üldse...).
Kuigi koera motiiv oli mu meelest eriti hea!

Aga siia väljakirjutuseks leidsin ka (mulle) väga sobivaid ridu:

Kirjanik Daniel Braha, kellega tegin GO Reisiajakirja intervjuu ja kelle raamatu ma Eestis välja andsin, ütles kuldsed sõnad: "Olen maailmas rännates aru saanud sellest, et kõik on suhteline ja mõttetu. Armastus on ainuke asi, millel on kindel väärtus. Võid ükskõik mida saavutada, aga ainuke oluline asi on see, et su kaaslane naerataks. Tee kõik selleks, et ta naerataks!" Me üritame Justynaga - teadlikult või mitte - just selle põhimõtte järgi elada.
Justynaga tuli kaasa ka sadadesse inimestesse küündiv ja minu jaoks pimestavalt huvitavate tutvuste ringkond. /.../ Mind võeti hästi vastu. Otsustasin oma seni Dublinis kogutud mürgisevõitu tutvused jätta kus see ja teine ning avasin südame positiivsusele ja uuendustele.

Iirimaa andis mulle elu armastuse. See aga pole vist ainult Iirimaa teene, ilmselt oleks see võinud juhtuda ka Albaanias või Botswanas kui õnn ainult naeratanuks. Selle armastuse asja jaoks pead sa vist olema lihtsalt õigel ajal õiges kohas. 

Iirimaa on mind täitnud emotsioonide pagasiga, mis minu hinges punnitab. Positiivsed, negatiivsed ja laenguneutraalsed emotsioonid - kõik need keerlevad minu sees ja nende kaudu näen ma maailma teisiti kui enne. Ja mis see õnn muud on kui viis, kuidas sa maailma näed. Õnn on vaataja silmades.