Sai loetud see raamat, aga jäi kuidagi kaugeks ja võõraks. Ei haakinud autoriga kohe kuidagi.
Liiga palju actionit ja mulle võõrast (mõttemaailma ja üldse...).
Kuigi koera motiiv oli mu meelest eriti hea!
Aga siia väljakirjutuseks leidsin ka (mulle) väga sobivaid ridu:
Kirjanik Daniel Braha, kellega tegin GO Reisiajakirja intervjuu ja kelle raamatu ma Eestis välja andsin, ütles kuldsed sõnad: "Olen maailmas rännates aru saanud sellest, et kõik on suhteline ja mõttetu. Armastus on ainuke asi, millel on kindel väärtus. Võid ükskõik mida saavutada, aga ainuke oluline asi on see, et su kaaslane naerataks. Tee kõik selleks, et ta naerataks!" Me üritame Justynaga - teadlikult või mitte - just selle põhimõtte järgi elada.
Justynaga tuli kaasa ka sadadesse inimestesse küündiv ja minu jaoks pimestavalt huvitavate tutvuste ringkond. /.../ Mind võeti hästi vastu. Otsustasin oma seni Dublinis kogutud mürgisevõitu tutvused jätta kus see ja teine ning avasin südame positiivsusele ja uuendustele.
Iirimaa andis mulle elu armastuse. See aga pole vist ainult Iirimaa teene, ilmselt oleks see võinud juhtuda ka Albaanias või Botswanas kui õnn ainult naeratanuks. Selle armastuse asja jaoks pead sa vist olema lihtsalt õigel ajal õiges kohas.
Iirimaa on mind täitnud emotsioonide pagasiga, mis minu hinges punnitab. Positiivsed, negatiivsed ja laenguneutraalsed emotsioonid - kõik need keerlevad minu sees ja nende kaudu näen ma maailma teisiti kui enne. Ja mis see õnn muud on kui viis, kuidas sa maailma näed. Õnn on vaataja silmades.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar