Tere kevad, peagi suvi🙂

Jälle kevadine kibekiire aeg käes, nagu ikka. Ei ole hool ja hoobil vahet, nii ka öeldakse, vahel. Aga igasugu asju öeldakse... Ja mina olen juba liiga kaua olnud sellises seisundis, kus ei taha midagi teha, kõik tundub mõttetu, ei ole indu, motivatsiooni...jne. Kõik on vastumeelne. Jah, eks ma ikka teen oma igapäevaseid asju, koduseid toimetusi, ja tööl käin, isegi tööd teen😜 Aga kuidagi rõõmu ei ole. Ja aega ei ole... Mingid vanad tegemata asjad kummitavad. Nimekiri on pikk, mida kõike peaks tegema ja mida TAHAKS teha, aga milleni lihtsalt ei jõua. Ei ole jõudu ja pealehakkamist. 

Tegelikult tunnen rõõmu aias toimetamisest, see kuidagi maandab ja viib mõtted mujale. Aga tahaks igapäevaselt midagi teha. Kaugjuhtimise teel pole see küll võimalik. Ja nii tekib uus frustratsioon.

Vahel võtan siiski hetki, mil endale teadvustan - kevad on! Ilus kevad, ilus aeg! Naudi! Salvesta, talleta see hetk, see tunne, see lõhn...

Jaa, ja ongi ilus! See igakevadine looduse tärkamine, kui imede ime! Lausa müstiline omal kombel. Õunapuuõite roosakas-valge vaht! Sirelite vaimustav lõhn! Piibelehed! On, mida nautida!

"Poiss, kes nägi pimeduses"

Linnateatri väikeses saalis Salme tänaval sai ära nähtud Läti autori Rasa Bugavičute-Pēce algupärane näidend Maria Aliide Jakovski lavastuses.

Jēkabs, keda kehastab noor näitleja Jan Ehrenberg, on pimedate vanemate nägijast poeg, kes on silmadeks tervele pimedate kogukonnale. Inimsuhetest ja peresuhetest. Lapseks olemisest. Ka sellest, kuidas nägija laps on pidanud justkui oma varasest east täiskasvanu eest väljas olema.

Oma pimeda-rolliga saavad ehtsalt hakkama Külli Teetamm (ema), Indrek Ojari (isa) ja Elisabet Reinsalu, kes tädi Daina'na on eriliselt hea! Ja Allan Noormets (nägija!) kassina 🐱! Väga naljakas.

Ootused olid siiski veidi suuremad, aga üldiselt jäin rahule.

Ema ja poja keeruline suhe

"Minu Filipiinid"

 

Madle Timm. 

Minu Filipiinid: katastroofide keerises.

Petrone Print, 2023
84 lk., 8 l. ill.

(Minu sari)

Eile hakkas see postitus oma elu elama. Sellepärast olin täna sunnitud tal natist kinni võtma ja korda tegema😀

Manila kõrghooned, tornid. Vaesus. Räpasus. Kontrastid. Looduskatastroofid. Punane Rist. Humanitaarabi.

Ausalt öeldes ei viitsi pikalt kirjutada. Lugemiseks oli täitsa kobe tükk. Aga no ikkagi see va Aasia! Ei ole ta mulle teragi omasemaks ja armsamaks saanud. Aga rahu temaga!
Mu meelest hea ja asjakohase kokkuvõtte on kirjutanud taas Mae. Siinkohal Sulle ka tervitused, kui mu kritseldust lugema juhtud!

Mõned väljakirjutused vaid:

Humanitaarabi on suuresti tänuväärne valdkond ja ilma selleta oleksid kannatused kordades suuremad. Kleepsud ja numbrid ja ilusad pildid on olulised, aga mitte olulisemad kui päris inimesed.

Midagi kulinaaria vallast😏:

"Sa ei ole sajaprotsendiliselt Filipiinidel käinud, kui sa pole balut'it söönud!" kuulutab Kareen ja surub mind kärule lähemale.
"Eh, aitäh, mulle piisab ka viiekümnest protsendist," puiklen vastu ja suunan meid kärust eemale. Kareen naerab.
Balut on nimelt pardi-, kana- või hanemuna, mille sees on juba embrüo ehk näiteks väike pardipoeg arenema hakanud. Neid on erinevas "valmimisastmes" ja need ajavad mulle ühtmoodi oksemaitse suhu. Kohalikud aga koksavad rahumeeli munad katki, lürpides esmalt ära sealt välja voolava "leeme" ning asudes siis muu osa kallale. Traditsiooniliselt väidavad nad, et see on parim snäkk pärast õhtut väljas, mistõttu võib igal öösel näha kärutäisi mune tänaval müügil.

Vastuolud, vastuolud:

Olen üllatunud seda enam, et Filipiinid kui tugevalt katoliiklik riik on tuntud oma konservatiivsuse poolest, kuid, nagu välja tuleb, on märkimisväärselt tolerantne oma geide, lesbide, biseksuaalide ja transseksuaalide suhtes. Numbriliselt väljendudes on lausa 80% filipiinlastest roomakatoliiklased ja kiriku õpetused domineerivad sageli Filipiinide avalikus elus. Seda huvitavam on, et mõned aastad tagasi avaldatud küsitlusest selgus, et 73% filipiinlastest arvab, et geid  ja lesbid ja muud seksuaalvähemused peaksid ühiskonnas olema aktsepteeritud. Võrdluseks - naaberriigid Indoneesia ja Malaisia vastasid omakorda kolme ja üheksa protsendiga.

[Jah, imelik see ilmaelu ikka. Meil, näe, surutakse ka väevõimuga sooneutraalsust peale ja upitatakse ebanormaalsust pjedestaalile. Rahvaküsitlust pole tehtud ega ilmselt tehtagi, sest mine tea, äkki "pime" rahvas hääletab äkki normaalsuse ja traditsioonide ja väärtuste poolt. Meil on ju sõnavabadus, aga ainult sinnamaani, kui peavoolule takka kiidad, kui oma peaga mõtlema hakkad ja oma arvamust avaldad, siis on paha-paha. Kirikuringkonnad siiski on suures osas veel traditsioonide ja väärtuste põhised. Kuigi on siingi teatavad voolud ja suundumused. No mida iganes! Patt jääb patuks ka siis, kui me seda nii ei nimeta. Jumal armastab patust, mitte pattu! - Selline kõrvalepõige siis tuli nüüd täiesti meelevaldselt siia]

Aga lugege ise!😏 Ei hakka teile siin midagi ümber jutustama😛

Mai🙂

Terekest!

Maikuu hakkab vaikselt juba esimest dekaadi täis tiksuma🙃 Sestap oleks vist paslik ka endast elumärki anda. Et äkki keegi tunneb huvi (või suisa muret?!)

Ega siin polegi midagi erilist, luulelist või midagi🙃 Ikka pigem selline proosaline argielu.

Kevad, mis sel aastal tuli hoopis teisiti (millest võib-olla mõni teine kord teen juttu?), on oma osa nõudmas ehk siis jälle on saabunud aeg, kus ei ole hool ega hoobil vahet. Vaja aiatöid teha! Seda pindala ikka jagub, mida tuleb hallata. Ja kui igapäevaselt kohal ei viibi, siis nädalavahetus jääb üsna napiks ja kujuneb väga toimekaks ning pühapäeva õhtul nendid ikka kahetsustundega, et ei jõudnud kõike seda, mis tarvis või mis mõttes... Selline "tore" (hoo)aeg on siis alanud😜

Aga minu karulaugud, mis esimesel koroonakevadel soetasin (3 aastat tagasi!) ja aeda istutasin, on juba nii palju kosunud ja kasvanud, et sain elus esimest korda ka karulaugupestot teha! Täitsa hea tuli!

Lugeda olen selle mäsu sees siiski ka pisut jõudnud. Ehk saan mõne postitusegi mingil hetkel tehtud🙃

Kevadisi iluhetki olen püüdmas käinud. Tõsi, möödunud nädalavahetusel ununes🙁 Seega need viimased arengud on jäädvustamata. Aga oli ju ka hullupööra külm. Mitmed lilled said külmast näpistatud😥

Paar pildikest lisan siiski. Sinililled on muidugi ammu lõpetanud. Aga kui palju erinevaid neid on! No vaadake ise!

Viimane on eriti "kunstipärane" foto otse ehitustandrilt😁

Kena kevadet teilegi! Ehk nüüd hakkab veidigi soojemaks minema...