Kevad. Kevad? Kevad!

Õrnas õitevahus vaher on saanud ülle suvise otsekui täiskasvanuliku ja küpse rohekuue. See teeb pisut nukraks - ah, juba ongi see habras ja üürike (roheluse) aeg möödas...

Hiline kevad. Ometi on paari sooja päeva järel terve loodus lokkama löönud. Kõik õitseb ja mühiseb kasvada. Kogu ilu ühekorraga - nüüd on õiteehtes tulbid, meelespead, piibelehed, õunapuud, sirelid, kastanid...

Ilus on. Natuke ka kurb ja valus. Et kõik nii ruttu möödub ja hääbub. Kohe algab juuni. Peagi on käes jaanipäev. Siis sügis. Ja jõulud.

Ikkagi ei väsi ma kordamast, et elame ilusal maal, kus on siiski veel neli aastaaega ja võimalus kogeda midagi nii imelist.

Usaldusalune

Hélène Grémillon. Usaldusalune.

Võrratu raamat, mis taastas mu usu ilukirjandusse. Peaaegu ühe hingetõmbega lugesin läbi. Lihtsalt nii põnev ja kaasakiskuv lugu oli. Kuidagi nii ootamatu lähenemine. Ühe loo sees on tegelikult mitu lugu, mis on omavahel põimunud ja saavad kokku. Põnevus kestab viimaste lehekülgedeni. Lugesin alguse suisa uuesti, siis sain pildi klappima. Üle hulga aja jäin isegi lõpuga rahule.

Tegevus toimub Pariisis aastal 1975 ja viib tagasi sündmuste juurde aastatel 1938-1943. Traagiline armastuslugu. Emaarmastus. Vihkamine, reetmine, meeleheide. Kumb naine on rohkem ema: kas see, kes lapsest loobub, või see, kes hävitades ja pettes lapse endale saab? Väga intrigeeriv.

Hélène Grémillonil on magistrikraad kirjanduses ja ajaloos. Nimetatud valdkonnad on teoses väga hästi kajastatud ka. Korduvalt pidin lehti tagasi pöörama, et täpsustada aastaid ja kuupäevi, mis loo seisukohalt olulised. Taustal olevaid (sõja)ajaloosündmusi ei jõudnud küll jälgida. See on aga minu isiklik probleem või puue või hoopiski probleemitus:), huvipuudus, mitte etteheide autorile.
"Usaldusalune" on autori esimene romaan, mis pärjatud mitmete kirjandusauhindadega ja tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde. Ja asi on seda väärt, ma ütlen.


Armastus on salapärane, aga armastuse lõppemine veelgi enam, vahel on võimalik mõista, miks armastatakse, aga iialgi mitte seda, miks armastus otsa saab.

Mu postkasti saabuvad peamiselt reklaamid teatamaks, et meri on soe või lumi on ilus, ja ma ei ava seda kuigi sageli. Võib-olla kord nädalas, rusuvamatel nädalatel korda paar, ja ikka lootuses, et sealne sisu, mingi telefonikõne, teekond metroosse või kinnisilmi kümneni lugemine toob kaasa elumuutuse.
Ja siis mu ema suri. See pööraski mu elu pea peale, sest ema surm muudab alati elu teistsuguseks.

Kokkuvõttes tänasin ma vaid väheseid, aga keegi ei pannud seda mulle pahaks. Surm vabandab kõik ebaviisakused.

Korilushooaeg on alanud!

Nurmenukk. Urmas Lauri foto

 

 

 

Kuigi nurmenukud olid veel üsna pisukesed, sai siiski esimene pundike - no nii paari-kolme tee jagu juba korjatud. Ülalolev pilt, mis pätsatud Lääne Elust, iseloomustab just sobivalt seda tänavust kevadet ja olukorda. Sama artikli pealkirjaski kajastub see, et tänavune kevad on mullusest poole jahedam. Ometi oli nädalavahetus juba täitsa mõnusalt soe. Ja järgnevaks lubatakse lausa suvesooja. No lõpuks ometi! Kaua siis võib külmetada?!?
Naudin igal kevadel eriliselt seda looduse ärkamise ja tärkamise aega. See on nagu tõeline ime! Kõik on hall-pruun-beež ja korraga hakkab õrn-õrn rohelus maad võtma. Vaatamata jahedusele või just tänu jahedusele on seda ilu pikemaks ajaks.
Elame ikka ilusal maal küll!

Armastusel kummalised teed

Viimasel ajal pole kohe üldse mingit lugemise isu olnud.
Ei tea, kas asi on  haaravate raamatute puudumises või milles iganes, aga ei ole kohe tahtmist.
Kuni võtsin kätte raamatu "Inspireerivad armastuslood läbi aegade", kokku pandud Epp Petrone poolt.

Hans Christian Andersen ja Jenny Lind, Aino Thauvon-Suits ja Gustav Suits, Walt ja Lillian Disney, Mihhail ja Raissa Gorbatšova, Diana Frances Spencer ja Dodi Fayed...

Armastusel kummalised teed,
armud vahel päeval, armud ööl...

[Ja nagu ikka viib üks asi teiseni. Otsisin youtube'st videot-laulu, sõnu. Erinevad esitajad, erinevad versioonid, erinevad sõnad. Milline rikkus!]

Ei hakka raamatut siinkohal ümber kirjutama. Lugemisisu tuli seda raamatut lugedes taas peale. "Head isu" soovin teilegi:)