24. august 2023

Minu puhkus

Käes on suvepuhkuse viimane nädal, õigupoolest viimased päevad, et mitte öelda tunnid😛

See augustikuu üks nädal on alati nagu tõeline maiuspala. Enamik inimesi on selle aja peale tagasi tööl ja siis on kuidagi eriliselt mõnus juhe seinast tõmmata. Teoreetiliselt muidugi...
Praktiliselt on asi siiski hoopis proosalisem. Eriti käesoleval aastal.

Ei oska mina puhata! Olen selle üle siin vist varemgi kurtnud😜 Või kui ei ole, siis nüüd on see hetk tõde välja öelda!

Täna on meil neljapäev. Ja kas ma olen puhanud! EI! Ei, absoluutselt mitte!
No kui, siis esmaspäeval, pisut😉 Hommikul, siis, kui uni kell 8 pealt ära läks. Siis lugesin! Sain ühe toreda raamatu lõpuni loetud. Oh, mis õnnis tunne! Ja kui hea raamat! "Minu Mulgimaa". Sellest tuleb ka eraldi postitus. Kunagi.
Edasi läks juba jooksval lindil. Aeda! Toimetama. Hommikul oli uduvihm, mis ei tõotanud just head. Siiski, midagi hullu päeva esimesel poolel polnud. Veidi puhastasin maasikapeenart ja rohisin üht koma teist... Pärast lõunat aga, kui olin asunud ube korjama ja tilli üles tõmmanud, tuli sihuke paduvihm, mis kõik õuetööd lõpetas.
Edasi siis asjad kokku ja linna poole punuma. Õnneks oli vihm kenasti üle, kui ma rongi peale sammusin. Jalad küll, jah paraku, said märjaks. Aga õnneks oli soe ja ei midagi hullu.

Teisipäev möödus linnakodus töiselt. Ammune soov ja vajadus rõdupink ja lilleredel üle õlitada sai nüüd lõpuks tehtud:




Tubli mina, au ja kiitus! Kes see siis ikka koera saba kergitab, kui mitte koer ise 😝

Ja kolmapäeval, ehk et siis alles eile ju, valmis suvikõrvitsa-tomati-paprika hoidis:


Pildi hoidisepurkidest unustasin muidugi teha...

Aga siin üks väike saagi pilt:


Vaat' sellist ebahuvitavat elu elan siis mina! Aga puhkus on see-eest  vähemalt aktiivne!

Puudust tunnen küll spaast ja ühest õige pisikesest reisist...

23. august 2023

"Väike õnnelike lõppude raamatupood"

 

Jenny Colgan. Väike õnnelike lõppude raamatupood
Inglise keelest tõlkinud Liisi Lees-Leesmaa
Tallinn: Varrak, 2023
314 lk.
(Varraku ajaviiteromaan)


Noore raamatukoguhoidja Nina Redmondi kirg on viia kokku õige raamat ja õige inimene – ta teab alati, millist teost keegi järgmisena lugema peaks. Ent kui tema armastatud raamatukogu suleb uksed ja jätab ta töökohata, tuleb saatuse sõrmena mängu juhuslik ajalehekuulutus. Nääpsuke Nina ostab päevinäinud kaubiku ja vuntsib selle üles rändraamatupoeks. Bürokraatia teerulli alla jäänult teeb Nina taas kannapöörde ja kolib Birminghamist kaugele teadmata-tundmata paika Šotimaa põhjapoolses osas. Uus elu osutub karmimaks ja keerukamaks, kui Nina oma musta stsenaariumi variantides oskas ette näha.

Ometi on kaunil Šotimaal talle pakkuda ka jumalikke värve, vabastavat õhku, enneolematuid seiklusi, maagiat ja romantikat. Kuid kas tema enda lool on sama õnnelik lõpp nagu raamatutel tema raamatupoe nimes?

Leidsin paar arvamusavaldust ka, mis võib-olla annavad rohkem raamatust aimu:
Sulepuru kritiseerib

Ise ma võib-olla otseselt soovitama seda kellelegi ei hakkaks, aga üle mõistuse kriitiline ka pole.
Ütlen pigem nii, et olles lugenud Colgani "Suvi Ranna tänava väikeses pagariäris", siis siin on oluline vahe. Ranna tänava lugu oli hoopis köitvam. Raamatupoe lugu kiskus kohati mu meelest ikka päris ropuks naistekaks ära (võib-olla on vihje isegi pealkirjas?!?)😂 Kui te nüüd mõistate, mida ma öelda tahan😉
Seega lugemine omal vastutusel😀

P.S. Loetud aprillis, sellepärast rubriigis "vanad võlad"😉

22. august 2023

"Meie suvereisid"

 

Emily Henry. Meie suvereisid. 
Inglise keelest tõlkinud Tiia Krass
Toimetanud Tiina Kuusk
Tallinn: Varrak, 2022
333, [1] lk.
(Varraku ajaviiteromaan)

Algul ei saanud ma selle raamatuga kuidagi minema, aga siis mingil hetkel hakkas huvitama, et milles ikkagi point on ja kuhu välja jõutakse...

Kaks sõpra, (üli)koolikaaslast, ühest kohast pärit inimest, mees ja naine, Poppy ja Alex, hakkavad koos suvereisidel käima. See on nende iga-aastane traditsioon. Ei midagi muud, ainult reis ja sõprus. Aga kas ikka on nii?!? Küll on mõlemal oma elu, töö, suhted, aga... Kuskil tuha all hõõgub üks säde...

Raamatu tagakaanelt loeme:

Poppy ja Alex on kaks täiesti erinevat inimest, keda ei ühenda midagi muud peale kodulinna Linfieldi. Poppy on iseseisev ja seiklsuhimuline neiu, kes ei talu rutiini ja ihkab maailmas ringi rännata. Alex seevastu on aga rahuliku loomuga noormees, kes eelistab seikluste asemel kodus raamatuid lugeda ja akadeemiliseks karjääriks valmisuda. Poppy ja Alex kohtuvad Chicago ülikooli tutvumisnädalal...

Ja siin ongi juba intriig!😉

Kümne aasta jooksul võtavad Poppy ja Alex igal suvel koos ette mõne imelise reisi. Pärast suvereisi Horvaatiasse aga katkeb nende sõprus ootamatult. Möödub kaks aastat. Poppy ei ole tööalasele edule ja kadestamisväärsetele reisivõimalustele vaatamata eriti õnnelik. Ta kutsub oma endise parima sõbra taas reisile, millega Alex imekombel ka nõusse jääb...
Ees ootab reis Palm Springsi...

Kui midagi ette heita, siis sellist natuke viibivat, aeglaselt arenevat algust ja liiga pikki heietusi tuumani jõudmiseks. Muidu lugeda ju täitsa kõlbas.

17. august 2023

"Meie vana maja"


Tuuli Jõesaar. Meie vana maja: remondipõnevik
Toimetaja: Mae Lender*
Petrone Print, 2023
176, 16 lk.

Üks äraütlemata hea lugemine. Peaaegu ühe hingetõmbega neelatud. Alapealkiri on igati asjakohane, just remondipõnevik see ongi!
Eelkõige on see kohustuslikuks lugemiseks neile, kes kavatsevad vana maja remontima hakata. Aga tõeline maiuspala ka täiesti ehitusest ja remondist eemal seisvale inimesele. Lihtsalt nii köitvalt kirjutatud. Kord lõa otsas, ei olnud sealt kerge pääseda😉
Ühest küljest on see nagu hoiatuslugu, teisalt aga väga praktiliste nõuannetega käsiraamat.
Ennekõike siiski lugu, ühe maja lugu, ühe inimese, ühe perekonna lugu.

Palun veel midagi nii head!



* Mae Lender on kindel kvaliteedimärk! Ei hakanud siinkohal tema mõtteid-tundeid raamatu teemal kopeerima. Kajan kaasa😇

9. august 2023

"Suur suvi"


Ewald Arenz. Suur suvi.

Saksa keelest tõlkinud Piret Pääsuke.

Tallinn: Varrak, 2023

Sari: Moodne aeg.

Midagi nii head pole ammu lugenud. Noorsooromaan? Noortest ja noortele. Aga mitte ainult... Selles raamatus oli see miski!, mis ühes raamatus olema peab. Tänu sellele annan andeks isegi need toimetamata jäänud (trüki)vead.

See ei ole mingi ninnu-nännu lugu, kus noored armuvad ja kõik on üks roosamanna. Ei, siin on ikka intriigi ja...

Nii et julgen soovitada küll😉

8. august 2023

08.08

Ilus number ja eriline number!

Meil saab just täpselt täna 20 aastat esimesest kohtumisest! Nii tore, nii tore! See kohtumine tõi meid kokku ja oleme jätkuvalt koos. Ja ikka on rõõm kohtuda. Kas siis pärast tööpäeva või mõnd pikemat kodust eemal olekut. Ikka rõõmsalt edasi!💕


Juulikuus Toila Oru pargis

7. august 2023

August, juba seitsmes päev!

Armas aeg, kuhu see aeg küll kaob?!?😏

Juba augustikuu seitsmes päev on õhtusse kaldunud 😮
Korilasel on praegu kiired ajad - käed-jalad tööd täis. Kui parajasti ei korja midagi aiast, siis on ilmtingimata vaja kas puhastada, keeta, blanšeerida, sügavkülmutada vms.

Fotode tegemises olen ma endiselt äärmiselt laisk. St et kui moos purgis ja uba sügavkülmas, siis meenub, et oi, oleks võinud ju pildistada oma saaki... Aga siis on juba hilja!

Nii et kui varem ei saanud blogima muudel põhjustel, siis nüüd eelmainitutel.

Aga ega ma sellepärast veel alla andnud pole. Küll ma ükspäev alles kirjutan😂

Paar "ädist" pildikest siis ka, mis suutsin telefoni fotosalvest leida: