Käes on suvepuhkuse viimane nädal, õigupoolest viimased päevad, et mitte öelda tunnid😛
See augustikuu üks nädal on alati nagu tõeline maiuspala. Enamik inimesi on selle aja peale tagasi tööl ja siis on kuidagi eriliselt mõnus juhe seinast tõmmata. Teoreetiliselt muidugi...
Praktiliselt on asi siiski hoopis proosalisem. Eriti käesoleval aastal.
Ei oska mina puhata! Olen selle üle siin vist varemgi kurtnud😜 Või kui ei ole, siis nüüd on see hetk tõde välja öelda!
Täna on meil neljapäev. Ja kas ma olen puhanud! EI! Ei, absoluutselt mitte!
No kui, siis esmaspäeval, pisut😉 Hommikul, siis, kui uni kell 8 pealt ära läks. Siis lugesin! Sain ühe toreda raamatu lõpuni loetud. Oh, mis õnnis tunne! Ja kui hea raamat! "Minu Mulgimaa". Sellest tuleb ka eraldi postitus. Kunagi.
Edasi läks juba jooksval lindil. Aeda! Toimetama. Hommikul oli uduvihm, mis ei tõotanud just head. Siiski, midagi hullu päeva esimesel poolel polnud. Veidi puhastasin maasikapeenart ja rohisin üht koma teist... Pärast lõunat aga, kui olin asunud ube korjama ja tilli üles tõmmanud, tuli sihuke paduvihm, mis kõik õuetööd lõpetas.
Edasi siis asjad kokku ja linna poole punuma. Õnneks oli vihm kenasti üle, kui ma rongi peale sammusin. Jalad küll, jah paraku, said märjaks. Aga õnneks oli soe ja ei midagi hullu.
Teisipäev möödus linnakodus töiselt. Ammune soov ja vajadus rõdupink ja lilleredel üle õlitada sai nüüd lõpuks tehtud:
Tubli mina, au ja kiitus! Kes see siis ikka koera saba kergitab, kui mitte koer ise 😝
Ja kolmapäeval, ehk et siis alles eile ju, valmis suvikõrvitsa-tomati-paprika hoidis:
Pildi hoidisepurkidest unustasin muidugi teha...
Aga siin üks väike saagi pilt:
Vaat' sellist ebahuvitavat elu elan siis mina! Aga puhkus on see-eest vähemalt aktiivne!
Puudust tunnen küll spaast ja ühest õige pisikesest reisist...
