Jälle jõudsite jõulud nii kallid, kuuse ja küünalde säraga...
...Aga kõik need asjad kaovad, küünlasära kustub ka...
Need lauluread kajastavad ilmekalt hetkeolukorda😏
Saab ju pühi kaua oodatud ja siis on nad hopsti! käes ning kohe möödas!
Õnneks on mul selline tore töökoht, mis hoiab energiat kokku ja laseb töötajaid pikalt puhata😊 Ent juba on üks nädal põhimõtteliselt möödas... Puhata pole saanud (loe: jõudnud), midagi erilist pole juskui ka teinud, aga kogu aeg on olnud mingit toimetamist, asjatamist, sebimist... Tahaks rahu ja vaikust. Lihtsalt olemist. Ah, need teada-tuntud minu vanad soovid, mis mul pidevalt on...
Siiski-siiski... paaril päeval ikka vähemalt üritasin molutada ka. See oli vist teisel jõulupühal, kui panin plaadimängija käima ja kuulasin oma lemmik-CDsid. Küll vist ainult kahte või kolme, sest siis tuli jälle mingi muu asi, millega tegeleda... Ja kolmandal jõulupühal, kui olin taas linnakoju laekunud ja mees tööle kupatatud, siis "munesin", unelesin, molutasin siin. Mitte midagi asjalikku ei teinud, kuigi nimekiri on kilomeetri pikkune😛 Jah, pesumasina panin käima; süüa tegin; pisut isegi vist koristasin; poes käisin...
No kui nii vaadata või mustvalgel lugeda, siis sai ikka ju üht-teist tehtud ka😏
Eile käisin sõbrannal külas. Kulutasin ta hinnalist aega, mis oli mõeldud õppimiseks. Ta läks ju vanuigi ülikooli! Aga see mõni tunnike pläkutamist kulus meile mõlemale ära😀
Selline mula-postitus siis jälle, aga sai taas oma tusameelset ängi veidi tuulutada😜😏
Tegelikult olid pühad toredad ja ei tohi üldse kurta. Oli lund ja päikest. Rõõmu ja hingerahu. Kingitused, pere, sõbrad. Jõuluöine surnuaias käimine ja küünalde süütamine.
Jagan ka mõningaid hetkejäädvustusi 24. detsembrist:
P.S. Kohtumiseni uuel aastal!