On esimene (kalendri)talve päev. Ja ilus kuupäev, muidugi!
Ilus talveilm sai selleks puhuks küll läbi ja eile oli ikka tõeline sügise võidukäik. Sügis võttis viimast!
Palju räägitakse jõulutüdimusest, -väsimusest, -masendusest. Ma ei saa küll aru, millest tegelikult selline jutt tuleb, aga küllap võib üheks nörritajaks olla ka ilm. Võib-olla ikka see tilu-lilu, mis ümber pühade käib või sellele eelneb. Kui igas väiksemaski poekeses, kuhu sisse astud, käib "Talvevõlumaa" või "Jingle Bells", siis võib ühel hetkel küll üle visata.
Ma ei tea, mida tegelikult mõeldakse, kui räägitakse tüdimusest, väsimusest, masendusest... Jõulud ei saa ju iseenesest mitte ühtegi sellist seisundit tekitada. Jõulude sisu on ju hoopiski muus. Ei ole lumes, talves, kuuses, küünaldes, päkapikkudest ja jõuluvanast rääkimata. Isegi kingitustes ja söömingutes mitte. Ma ei saa ka aru sellest, mida inimesed tähistavad, kui nad jõule peavad?!? Jõulud on ju Kristuse sündimise pühad! Ainult Jõululapse sünnipäeva saame tähistada, mitte midagi muud! Ja kui Jõululaps-Jeesus on sündmuste keskmeks, siis ei saa olla ei tühjust, üksindust, tüdimust ega masendust.
Jõulueelne kiire on see, mis mind masendab. Ma tahaks vaikselt kulgeda, olla, mõtiskleda. Rahulikult ka kinke otsida-valida. Aga kui kõik loosid tehakse viimasel minutil ja soove avaldatakse veel viimasemal minutil, siis pean ma lõpuks jooksma nagu mingi tola mööda poode, et otsida sobivat kingitust... See ei ole minu teetassike. Paljud sündmsed, üritused, jõulupeod toimuvad ju ka veel enne pühi. Mitmed asjad on tarvis jõuluks valmis saada. Jaa, lõpuks kõik saabki valmis ja laabubki, aga mis hinnaga. Hulga närvirakkude hinnaga!
Täna-homme veel veidi "tõmblemist", rabelemist, logistikat... Siis saabub jõulurahu, hiljemalt 24nda õhtuks. Vähemalt mulle.
Soovin teilegi jõulurahu, rahu hinge ja südamesse ja koju...
P.S. Kõik (ilusad) fotod on vanas arvutis, telefonist olen enamiku maha kustutanud, seega ei saa ühtegi illustreerivat pilti lisada...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar