Tere, detsember!
Või hoopis - tere detsembrit! (No umbes nii, et tere päevast!)
 |
| Kaunist kolmandat adventi! |
Sest... nagu näha pole ma detsembris siia veel jõudnud. Ja üleüldse peagi mööduval aastal olen suht vilets kirjutaja olnud...
Aeg lihtsalt kaob nii kiirelt, et ei saa kuidagi sabast kinni.
Palju on olnud igasuguseid mõtteid, ideid, sündmusi jne, millest oleks kirjutada tahtnud või võinud, aga... mis läinud, see läinud...
No ja nii olemegi jõudnud detsembrisse ja juba kolmandasse adventi. Eks see väikest segadust tekitab, et kolmas advent, aga teine detsembri pühapäev. Tundub, et jõulud on kohe-kohe käes, ent siiski on veel pisut aega. Õnneks! Kuigi tegelikult ootan juba 24nda õhtut. Ei, mitte kingituste või pidusöögi pärast, vaid sellepärast, et siis saabub jõulurahu, ma loodan, vähemalt mulle...
Kisub väga lobapostituseks ära.
Siia ilusasse ja ootust täis advendiaega sobib aga suurepäraselt jagamiseks üks lugu, mis pärit hiljuti lahkunud maestrolt - Riho Sibulalt "Nähtamatud inglid". Kui seda esmakordselt kuulsin, olin "müüdud"... Imeline ja sügav!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar