Saama peal väljas, vol. 3

Minu lemmiktegevus on korilus!😇 Aga seda te vist juba teate ka?! Paar tunnikest (mustika)metsas on kvaliteetaeg ja tõeline puhkus🥰 

Tänavune aasta rõõmustab mustikasaagi ja pohlarohkusega😍 

Mustikal

 

Pohlal

Mustikad ja pohlad

Mustikametsas 

Inimeses peab kõik kaunis olema🤣

Stiilne, kas pole?!?😉🤔😂

Õunu on meile ikka ka antud. Mis siis muud, kui needki kokku korjata ja koogi küpsetamine võib alata. Foto õunaämbrist on küll kuhugi mujale "kolinud", ent koogid said pildile 😀 Moosipurke ja -karpe on ka üksjagu kogunenud, aga pildile ei ole needki pääsenud🤭

Õunakook, see suussulav😆🤤

Õunakook, lihtne ja hea🤤😋

Mustikametsas 

Saama peal väljas, 2🙂

Õnneks olen ikka oma saaki pildistanud! Ühel õhtul juba kurvastasin, et näh, jälle pole meeles olnud klõpsida... Ainult mustad sõstrad  on sügavkülmikusse nii märkamatult kolinud😄 Punaseid sõstraid annab veel jäädvustada. Loodetavasti ikka mustikaid ka... Aga siin siis osa mu oa- ja tikrisaagist (muu on lisaboonus😊):

Saama peal väljas🙂

Naeran endamisi, et mina olen ikka saama peal väljas 😆 Kui teised rajavad endale iluaedu, istutavad roose ja kujundavad kiviktaimlaid, siis mind see kõik absoluutselt ei kõneta. Jaa, muidugi, on ilus, ei väidagi vastupidist, aga ma ei viitsi! Ilu ju patta ei pane! Mina olen tarbeaia inimene. Et oleks midagi oma aiast võtta ja lauale panna. Nii et ikka saama peal väljas 😉 Möödunud aastast jäi nii palju kartulit järele, et polnud seda kuhugi maha pista🤭 Nüüd on iga põõsa all pisut kartulit🤣 Viimastele valasin veel kunagise naabrimehe soovituste kohaselt vett peale, et saada n-ö väetist. Oi, seda viga enam ma ei tee. (Rahu su põrmule, hea naabrimees!) See jõledalt haisev löga ajas mu südame pahaks. Pärast oli veel kaua aega see "aroom" hingamisteedes. Aga väetatud mõned taimed sellega said. Loodan, et oli abiks... Siiani ei ole olulist vahet väetamata taimedega märgata😝

Aga tänavu oli (on) hea maasika aasta. Aiamaasikad - neid pole oma aiast aastaid niiviisi korjanud. Tahtsin kevadel maasikamaa uuendada, värskendada. Korralikud vaod või peenrad teha. Praegu on üks suur umbe kasvanud lahmakas. Aga jäin oma plaanidega hiljaks, maasikad juba õitsesid ja siis ütlesingi, et las jääda selleks suveks (aastaks) veel. Muud midagi pole nende heaks teinud, kui pilguga paitanud ja hea sõnaga maininud 😇. On olnud abiks🙂 Isegi sügavkülma olen saanud oma aia maasikatest täita. Eriti ei ole sel aastal neid ostnudki.

Nüüdseks on juba mustsõstrad valmimas, esimene saak kogutud. Tikrid ja punased sõstradki otsapidi küpsed. Tegelikult on täitsa augusti alguse tunne. Oma 20 päeva varem on kõik asjad valmis.

Fotodel minu imeline maasikasaak 😍

Varsti, õige varsti on lootust ka suvikõrvitsale. Herned ja oad õitsevad mõnusalt. Eile sai esimesed kartulid võetud. Eks nad ikka veel pisikesed ole, aga sekka sattus mõni päris asjalik isend.

Kaks nädalat "puhkust"

Ega ma ikka päris niisama siin kodus ka see kaks nädalat istunud pole...
Olgugi täiskohaga koduperenaine, kelle peamised ülesanded on toiduvalmistamine ja koristamine, no ja muu olme, mis kõik ulmeliselt aega võtab, olen siiski ka veidi näputööga tegelenud.
Algselt oligi mõte pealkirjaks panna: saavutused ehk uhkustan natuke... Aga mis siin ikka nii väga uhkustada... Lihtsalt olen veidi saanud tegeleda ka asjadega, mis mulle tõeliselt meeldivad.
Siinkohal siis väike ülevaade või aruanne mõne fotosüüdistuse näol.
Esimene projekt oli köögis aknakardinate vahetus, mis viis kohe teise (ehk siis esimese tõelise) projekti juurde - toolikatted. No ja sellised nad siis saidki:

Siis tuli järgmisena voodipesu projekt, mis ka ammuilma plaanis ja veidi juba alustatudki. Nimelt aastaid (aastakümneid?) seisnud vahva ühe inimese voodipesukomplekt, kuhu kuulus voodilina, tekikott (selline auguga keskel) ja kaks suurt padjapüüri (pakun 70x70 cm äkki?). Tahtsin linast ja tekikotist tuunida 2 tekikotti. Valmis oli ostetud juba ka sobivas toonis riie teiseks pooleks. Padjapüürid õmblesin väiksemaks ja lisaks tegin veel kaks padjapüüri materjalist, mis tekikotist üle jäi. Mulle niiiii meeldivad need värvid ja see muster!

Üks asi, mida ammu proovida olen tahtnud, on süüterooside tegemine. Kuna aja jooksul on kogunenud hiiglama palju munakarpe, siis tundus nüüd just paslik aeg see asi ette võtta. Küünlajuppe ja -jäänuseid on ka üksjagu, nii et - tegevust alga!
Selline tulemus sai neljast munakarbist:

Ja pärast küünlarasva uputamist oli tulemus selline:

Ise olen megarahul!:)

Loodan veel lapitöödenigi jõuda!

Sügisene unenägu

Mõtlen siin, et kuhu küll kadus see oktoobrikuu ja septembergi?
Nagu unenäos on kõik see aeg mööda läinud.
Palju magamata öid, õigem oleks siiski öelda - vähese unega öid, sest ööd jäid lihtsalt lühikeseks.
Pisut ka pisaraid ja lootusetust ning üksijäetuse tunnet.
Aga - valmis see sai. Ühe armsa pundi 25 aastat sai kaante vahele:) Nii tore, nii tore, nii tore!:):):)
On suur rõõm ja tänutunne! Aitäh asjaosalistele!

Minu pühademunad ja õrnad kevadõied

Pühadest on juba nädal möödas, nii et täitsa minevik juba. Aga seekord sai isegi mingi pilt tehtud (loe: teha lastud) ja on, mida jagada. Õrnad õied sain aga oma "kevadiseks" sünnipäevaks:) Mis siis, et sünnipäev oli sügavas talves ja tegelikult ammu unustatud. Nii tore on ju lilli saada, kas siis sünnipäevaks või niisama!
Tegelikult on täna ju õigeusklikel ülestõusmispühad, nii et ei ole siin midagi, igati paslik.

Ja siis on mu linnakodu aknal veel üks imelik õitseja. Aastakese oleme koos elanud. Algul viskas õied maha ehk siis kõik õied ja pungad läksid pruuniks ning olin sunnitud nad ära lõikama. Siis ei toimunud nagu midagi, et edenenud ega läinud ka välja. Pidin ta maale suvitama viima, peenrasse istutama, aga jäi ja jäi... ja oligi käes sügis. Mõne aja eest ajas kolm pikka vibalikku nõrgukest haru ja veel hiljem tuli iga oksa otsa üks õis. Uskumatu! Ja nüüd on need oksakesed kosunud ja õisi on juba rohkem!

Väike lapitöö

Olen siin oma lähemaid lapsukesi ikka lapitekiga kooliteele saatnud. Sedapuhku läks kooli mu viimane ristilaps. Ühel ilusal hetkel tekkis mõte tallegi lapitekk meisterdada. Jäin ainult liiga kauaks mõtisklema... Aeg sai otsa ja tekini ei jõudnud... Ehk jõuluks...
Aga päris unistuseks see asi siiski ei jäänud. Valmis väike lapiline padi, õigupoolest padjaümbris.
Mulle meeldis see värvilahendus nii väga, et tahaks kohe endale ka midagi analoogset teha (ilma autodeta muidugi!:))

Küpsetamise lainel

Paar päeva olen köögis usinalt küpsetanud. (Sünnipäev on selleks hea põhjus.)
Täna valmis kapsapirukas. Olen seda varem ka teinud, seega tuntud headuses. Mulle meeldib just see tainas, mis on hästi käideldav ja vormitav.
Retsept on võetud Pirukaraamatust (ilmunud 1999), kus piruka autoriks on Ene Preem, kes võitis pirukakonkursil 4. koha.
Leidsin selle retsepti tegelikult ka Toidutarest, kus ta figureerib parima kapsapiruka nime all, ja ka Nami-Namist kui eriti hea kapsapirukas juustu ja tilliga.
Aga "vana kooli" inimesena eelistan ma ikka paberkandjaid:)

Retsept siis selline:

Taigen:
250 g võid (originaalretseptis margariin)
250 g kohupiima või kodujuustu
350 g (5,25 dl) jahu
0,5 tl soola
1 tl suhkrut

Kate:
1-1,5 kg värsket kapsast
200 g juustu (riivitud)
4 muna
200 g hapukoort
soola, suhkrut ja hakitud tilli

Kõigepealt tuleks kapsas peeneks hakkida ja vähese veega poolpehmeks hautada. Nõrutada, jahutada. Maitsestada soola, suhkru, hakitud tilli, soovi korral ka pipraga jms.
Segada toasoe või, kohupiim, jahu, sool ja suhkur ühtlaseks taignaks. Pane veidikeseks külma.
Suru tainas ahjuplaadi põhjale ning äärtele. Laota kapsas ühtlaselt taignale, puista peale riivitud juust. Sega munad ja hapukoor, lisa pisut soola, vala ühtlaselt kattele.
Küpsetada 200kraadises ahjus 20-30 minutit.

Pirukas enne ahjuminekut

Küpsenud pirukas

Paar korda küpsetasin ka maisijahu ja marjadega kohupiimakooki. Tuli väga mõnus kook! See jääb kindlasti mu kookide edetabelisse. Maisijahu on mõnus vaheldus ja alternatiiv nisujahule. Nii saab täiesti laktoosi- ja gluteenivaba koogi, kui kasutada lisaks maisijahule ka laktoosivaba võid ja kohupiima. Meie poelettidel on need tooted kõik kenasti olemas.

Kõik, kõik on uus septembrikuus:)

Loomepiinadest loomepuhanguni... Ja saigi valmis mu lapitekk! Rahulolu. Rõõm. Ja korraga on tühi tunne. Kogu loomeprotsess ja töö valmimine on elamusi pakkuv nauding. Kui see aga korraga möödas on, siis hakkab veidi kurb... Aga uued mõtted ja ideed on juba ootamas! Oleks ainult kättevõtmist!:) Enne tahaks siiski veidi ka puhata ja mängida, kui tsiteerida klassikuid:)

Ja sellise teki saigi siis Jaan eile

Head kooliteed Jaanile ja kõigile teistele väikestele jütsidele, kes eile esimesse klassi läksid! Eks ikka suurematele ka!

Kuhu küll see suvi jäi?

Mustikale tahaks tegelikult...

Kuhu küll see suvi jäi? Ja kuhu kadus juuli?

See kõlas nüüd nagu miski luuletuse algus:)
Aga ei kavatsenud ma siin luuletama hakata ega midagi! Kuigi võiks ju...:) Omal ajal ja aeg-ajalt sai seda ikka tehtud:)
Lihtsalt väikese õudusega avastasin, et ongi august käes ja kuu aja pärast algab juba lastel kool. Ja mu koolilapsele lubatud kingitusega pole veel alustanudki... Paanika!!!
Igale lapsukesele (venna omadele küll; aga nad natuke ikka omad ka) olen kooli alguseks teinud lapiteki. Ega siis nüüd viimanegi ilma jääda tohi! Ta, vaeseke, hakkas selle pärast lausa muretsema... Tal tegelikult on üks tekike olemas, sealt kõik alguse saigi - juba 7 aastat tagasi! Ja küll see tädi ennast lõpuks ka kokku võtab!

See kõige esimene...

Praeguse seisuga viimane (asukoht Taanis)

Esimene autoteemaline 6 aastat tagasi...

Nüüd peaks midagi sarnast tulema. Autode teema on läbiv:) Ainult värvide osas ei ole veel päris täit selgust. Must (ilma mummudeta! - See oli lapse soov!) ja valge - need on kindlad. Juttudest (ja mõtetest) on läbi käinud järgmised värvid: oranž, kollane, roheline, pruun... Kuna on jätkuvalt vihmane ilm, siis sukeldun kohe lapinduse ja kangaste maailma - ehk saabub valgustus:)

Tegelikult on ikka imeline suvi ju - marju nagu küllusesarvest. Ja õunu tõotab ka jälle palju tulla!
Ainult et suvikõrvitsatega läks mul sel aastal pahasti. Pole siiani ühtegi saanud... Kevadel külvasin varakult ja kasvatasin ette. Pooled läksid juba siis välja. Need, mis maha istutasin, võttis külm ära. Otse peenrasse külvatutest tõusis üles vaid üks. Keegi andis väidetavalt suvikõrvitsad, kuid need tunduvad küll rohkem kõrvitsa moodi olevat... Nüüd kelleltki saadud taimel on näha, et paar tükki siiski tuleb... Aga on ju olemas ka poed ja turud, kust värsket kraami osta saab! Et oleks ikka optimistlik lõpp!