Minu pühademunad ja õrnad kevadõied

Pühadest on juba nädal möödas, nii et täitsa minevik juba. Aga seekord sai isegi mingi pilt tehtud (loe: teha lastud) ja on, mida jagada. Õrnad õied sain aga oma "kevadiseks" sünnipäevaks:) Mis siis, et sünnipäev oli sügavas talves ja tegelikult ammu unustatud. Nii tore on ju lilli saada, kas siis sünnipäevaks või niisama!
Tegelikult on täna ju õigeusklikel ülestõusmispühad, nii et ei ole siin midagi, igati paslik.

Ja siis on mu linnakodu aknal veel üks imelik õitseja. Aastakese oleme koos elanud. Algul viskas õied maha ehk siis kõik õied ja pungad läksid pruuniks ning olin sunnitud nad ära lõikama. Siis ei toimunud nagu midagi, et edenenud ega läinud ka välja. Pidin ta maale suvitama viima, peenrasse istutama, aga jäi ja jäi... ja oligi käes sügis. Mõne aja eest ajas kolm pikka vibalikku nõrgukest haru ja veel hiljem tuli iga oksa otsa üks õis. Uskumatu! Ja nüüd on need oksakesed kosunud ja õisi on juba rohkem!