Andrew Smart. Laiskuse kasulikkusest: Mitte midagi tegemise kunst ja teadus. Õpetus, kuidas produktiivselt laiselda.
Teaduslik käsitlus aju funktsioneerimisest annab tõsiseltvõetava aluse niiöelda laisklemiseks. Kuldseid mõtteid nagu küllusesarvest! Ei jõua kõike siia ümber kirjutada.
Valik minupoolseid väljanoppeid siiski:) Mõistagi sellest osast, mis oli arusaadavas keeles. Kohati oli ikka väga teaduslik jutt. Kusjuures tõlge jättis kohati üsna soovida. Tõlkija kohta puuduvad aga raamatus andmed sootuks.
Esimeselt leheküljelt ja eessõnast saame raamatu lühikokkuvõtte:
"Me oleme liiga sihikindlad, liialt orienteeritud resultaadi
saavutamisele, töötame liiga palju ja puhkame liiga vähe. Aga kuidas me
saaksime laiselda, kui nii palju on teha! Mitte ainult, et võib teha,
vaid on vaja. Autor pakub soliidset teaduslikku alust sellele, millest
igaüks salaja unistab. Ta tõestab teadlasena, et töötada enese
kulutamiseni on kahjulik, aga laiselda on kasulik. Krooniline hõivatus
segab loomingut, enese tundmaõppimist, emotsionaalset heaolu,
seltskondlikkust ja on tervisele kahjulik. Olles lugenud seda raamatut,
õpite leidma tasakaalu pingeliste töö- ja puhkeperioodide vahel, saate
teada, millal tasub panna aju lennuki autopiloodina tööle ja lõdvestada
oma elu käsitsijuhtimist. Meie autopiloot teab, kuhu me tegelikult tahame minna ja mida teha. Puhake veidi ja on võimalik, et hakkate aru saama, kuhu te nii kiirustate.
See raamat räägib
laisklemisest. Laisklemine on üks kõige tähtsamatest tegevustest inimese
elus. Kogu maailmas kasvab tehtud töötundide arv, aga igas tööaja
organiseerimist käsitlevas raamatus räägitakse meile, et võiksime ja
peaksimegi jõudma teha veel rohkem. Kuid siinne sõnum on otse
vastupidine. Me peaksime tegema vähem, tegelikult peaksime laisklema.
Neuroteaduse andmed räägivad sellest, et meie ajule on vaja anda
puhkust. Seda tuleb teha otsekohe. Evolutsiooniprotsessis kohanes
inimese aju pingelise tööga, kuid et korralikult töötada, on vaja
laiselda ja nagu selgub, tuleb seda teha pikka aega.
Mida paremini me töötame, seda tugevamini meid survestatakse. See on lõppematu tsükkel, mis algab veendumusest, et aega ei tohi raisata. Ainult et raisatud aeg ei ole absoluutne suurus nagu seda on millegi kaal. Aega võib kaotada ainult konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Raamatut lugedes te loobute minemast poodi, kus teil oli plaanis enne lasteaeda laste järgi minekut ära käia. Nii või teisiti kulub aeg alati millegi jaoks."
Kui meie põhivajaduses nagu söök, peavari ja õnnetuste ning ohtude eest kaitsmise vajadus on rahuldatud, pole enam vaja tööd teha.
...pärast intensiivset õppimist on kõige parem korraks tukastada või vähemalt puhata.
Tuleb välja, et üliproduktiivsus ja mõttetu tegutsemine mõjuvad halvasti ka aju passiivse töö režiimile.
Teie aju passiivse töörežiimi võrk tunneb teid paremini kui keegi teine, kaasa arvatud teie "kõikjale jõudev" "mina".
Inimesed, kellel on võimalik laiselda, on rohkem loomingulised ja nende vaimne tervis on üldiselt tugevam.
Kahjuks peetakse laisklemist halvaks ja kõik teavad, kuidas neid ümbritsevad inimesed sellisesse käitumisse suhtuvad. Tuleb õppida laisklemist kaitsma ja nõudma endale õigust laiselda, sest see on vajalik tingimus hea elu ja terve ühiskonna tekkeks, aga tuleb ka tunnistada, et hämmastavad valgustumise hetked, mis tulevad neile, kellel on eriti hästi arenenud aju töö passiivse režiimi võrk, pole sellest reeglist erandid, vaid norm.
Tänapäeva koolis või töökohal mõttes istumiset peetakse sobimatuks. Jääb vaid mõistatada, kui palju rõhume me maha noori Isaac Newtoneid, kui püüame lapsi kodus ja koolis kontrollida, kuna vajadus tähelepanelike ja kuulekate laste järele põhineb meie hullumeelsetel täiskasvanute organiseeritud eludel?
Me nimetame täiskasvanuid, kes istuvad mõtteis, imelikeks, unistajateks ja laiskvorstideks. Aga et meie isiklik aju saaks näidata ennast paremast küljest, on selline mittemidagitegemine vajalik. Kui me tahame sünnitada suuri ideid või lihtsalt paremini ennast tundma õppida, peame lõpetama oma aja juhtimise. Vähemalt kaasaegne neuroteadus kogub üha rohkem kinnitusi sellele, et terve olemiseks on vaja anda ajule puhkust.
Rilke teadis, et laiseldes veedetud aeg on loomingulise protsessi jaoks väga tähtis. Ta püüdles rõõmuga mitte midagi tegemise poole, mis meie hulluksminemiseni töötavas ja kinnikülmumiseni ära planeeritud XXI sajandis kõlab metsikult. Mitte midagi tegemise nautimist loetakse meie kultuuris häbiasjaks. Kardame, et kui me ei rüga tööd teha nagu needuse all kannatajad, ei saa me arendada endis peidus olevaid andeid. Seda hirmu sisendatakse meisse varasest lapsepõlvest peale.
Laisk inimene ei seisa progressi teel. Nähes täie auruga tema poole kihutavat progressi astub ta viivitamatult kõrvale. (Kristofer Morley. Laiskusest)
Laisklemine ja mitte midagi tegemine on töönarkomaanidele väljakannatamatu just sellepärast, et nad lämmatavad tööga oma südamevalu.
On huvitav, kuid kultuuris, kus optimeeritakse laste arengut, leitakse üha rohkem kinnitusi sellele, et väljastpoolt peale surutavate eesmärkide puudumine on aju arengus otsustava tähtsusega.
Pidevate väliste nõudmiste ja tegevuste pärast, millest lapsed on sunnitud osa võtma, samuti arvutute tundide tõttu, mis veedetakse elektronaparaatide taga, jääb meie lastel üha vähem aega iseenese jälgimiseks, sotsiaalsete sündmuste mõtestamiseks ja emotsionaalseteks reageeringuteks ning reflekside tekkeks.
Peale selle võib lastel nagu paljudel täiskasvanutelgi areneda niisama vahtimise vihkamine. Ja siis, jäädes iseendaga üksi, tajuvad nad tunnet, mis tekib suitsetajal, kes igatseb sigareti järele: askeldav meeleheide. Laps otsib välist stimuleerimist elektronaparaatidelt, õpetajate ja teiste täiskasvanute heakskiidust.
29. juuli 2017
17. juuli 2017
Tulen ikka su juurde
Guillaume Musso. Tulen ikka su juurde.
Raamat "Nüüdisromaani" sarjast.
Mõne aja eest lugesin samast sarjast ka prantsuse kirjaniku - Hélène Grémilloni - romaani "Usaldusalune". Kuna see oli väga positiivne elamus, siis otsisin, mida taas "Nüüdisromaanist" lugeda. Miskipärast jäi mulle silma ja osutus valituks Guillaume Musso romaan "Tulen ikka su juurde".
Omapärase ülesehitusega - kolm korda kordub sama päev. Armastuslugu, põnevuslugu, kriminaallugu - kõik see on omavahel põimunud köitvaks romaaniks.
Vaatamata põnevale süžeele ja kiiresti kulgevale lugemisele pean ma ometi taas nentima, et ilukirjandus ei ole ikka (enam) päriselt minu teema. Olen vist liiga realistlik (kahe jalaga maa peal) inimene ja tahan igale asjale seletust saada:) Siin jäi mulle aga asi hämaraks, mis see siis oli - unenägu, ulme,...? Ühte päeva ei saa ju reaalselt kolm korda läbi elada! Aga ilukirjandus ongi ju väljamõeldis, nii et ei saagi kõike mõista, kõigest aru saada... Nii ma siin end õigustan ja lohutan...:)
Põnev lugemine oli! Seda pean ma ometi tunnistama!
Aga väljakirjutusi seekord ei tule. Lihtsalt. Lugesin vist liiga kiiresti ja polnud mahti midagi üles märkida.
Raamat "Nüüdisromaani" sarjast.
Mõne aja eest lugesin samast sarjast ka prantsuse kirjaniku - Hélène Grémilloni - romaani "Usaldusalune". Kuna see oli väga positiivne elamus, siis otsisin, mida taas "Nüüdisromaanist" lugeda. Miskipärast jäi mulle silma ja osutus valituks Guillaume Musso romaan "Tulen ikka su juurde".
Omapärase ülesehitusega - kolm korda kordub sama päev. Armastuslugu, põnevuslugu, kriminaallugu - kõik see on omavahel põimunud köitvaks romaaniks.
Vaatamata põnevale süžeele ja kiiresti kulgevale lugemisele pean ma ometi taas nentima, et ilukirjandus ei ole ikka (enam) päriselt minu teema. Olen vist liiga realistlik (kahe jalaga maa peal) inimene ja tahan igale asjale seletust saada:) Siin jäi mulle aga asi hämaraks, mis see siis oli - unenägu, ulme,...? Ühte päeva ei saa ju reaalselt kolm korda läbi elada! Aga ilukirjandus ongi ju väljamõeldis, nii et ei saagi kõike mõista, kõigest aru saada... Nii ma siin end õigustan ja lohutan...:)
Põnev lugemine oli! Seda pean ma ometi tunnistama!
Aga väljakirjutusi seekord ei tule. Lihtsalt. Lugesin vist liiga kiiresti ja polnud mahti midagi üles märkida.
Sildid:
ilukirjandus,
lugemised,
Nüüdisromaan
13. juuli 2017
Ajust ja arust
Äärmiselt huvitav, optimismi ja mõnusa huumoriga vürtsitatud populaarteaduslik raamat ajust ja arust. Üks selliseid, mille ma tahaks jälle pea täismahus ümber kirjutada!:)
[Raamat on tegelikult juba ammu loetud, nüüd värskendasin veel mälu, lugesin kirjutatu üle ja tahaks ikka üht-teist juurde lisada:) Püüan end siiski tagasi hoida:)]
Kõige rohkem meeldis mulle peatükk "Hea uni on täisväärtusliku elu alus."
Uni on tähtis. Kahjuks ei arvesta meie elustiil tihti unega - pigem üritatakse võimalikult palju tööd teha, siis trennis käia ja seejärel veel klubisse või pubisse minna. Hommikul ja päeval juuakse kohvi või energiajooki ja elu liigub edasi, justkui poleks und vajagi. Kui lõpuks tekib väsimus, käiakse kallil puhkusereisil, kus ööd kuluvad jällegi tantsimisele ja muule. Me justkui investeerime tervisesse: käime trennis, sööme mahetoitu, lendame puhkusereisile. Kuid selle kõige kõrvalt unustatakse kõige tähtsam - uni. Uni on võrdselt tarvilik igale inimesele, kunstnikule ja sportlasele, automüüjale ja laotöötajale. Hea uni aitab elust võtta maksimumi.
Mulle isiklikult tundub, et ühiskonnas on levinud arusaam, et uni on nõrkadele. Raamatust saame aga hoopis teada, kuidas unest viimast võtta ja et tervislik uni vajab distsipliini!
Meile tuletatakse meelde ammuteada, aga ikka ununema kippuvad tõsiasjad, mis on hea une eelduseks (ehk siis hea une kümme käsku):
1. Minge voodisse alati umbes samal kellaajal.
Rutiini osav kasutamine aitab hõlpsamini uinuda ja hommikul paremini üles saada.
2. Vaadake, et toas oleks pime ja mitte liiga soe.
Evolutsiooniliselt on uni seotud pimeda ööga, nüüd segavad meid tänavalambid ja mööduvad autod. Magage jahedas (nt 19-20 kraadi)
3. Lülitage ekraanid välja, need hoiavad aju üleval.
Lõpetage umbes pool tundi enne voodisse minekut telekavaatamine, nutiekraani vahtimine ja arvutiga töötamine.
4. Edukaks uinumiseks unustage mured ja töö.
Inimlik komme on mõelda voodis argimurede või tööde peale. Stopp! Voodi pole probleemide veeretamise koht - mõtlemine hoiab aju ärkvel. /.../ Tuleb harjutada voodis mõtlemise katkestamist: kui saate aru, et mõtted keerlevad, siis pole sellest midagi, vahetage asendit või avage hetkeks silmad. Seejärel keskenduge kujutluspiltidele, kujutades ette näiteks ilusat loodusvaadet lammastega. Huvitaval kombel ütleb minu kui väga halva magaja kogemus, et iga kord tuleb võtta natuke erinev kujutluspilt. Kui mul on silme ees jälle seesama aas ja jälle needsamad lillamummulised lambad, siis uni ei tule enne, kui ma proovin karupoegi lumises orus.
5. Katsuge igal ööl piisavalt magada.
Tähtis on teada, et mõni meist saab hakkama kuue ja mõni kümne tunniga, seega olge iseenda vastu aus ja leidke endale paras annus. Kui tunnete end pärast kuut tundi und värske ja hästi puhanuna, ei pea vägigi edasi magama.
6. Ärge tundke end keset ööd ärgates halvasti.
Kui olete ärkvel, võtke asja rahulikult, keetke endale tass teed ja lugege raamatut! Ärge muretsege une pärast ja ärge avage arvutit.
7. Päevase kohvitassi asemel tukastage 10-15 minutit.
Ka lühike päevauni soodustab mälusisude salvestamist ja uudsete lahenduste leidmist.
8. Uni on aeg teie ajule.
Ärge tundke süümepiinu, kui võtate kasutusele abinõud parema une saavutamiseks. Elukaaslase, naabrite või muude öiste häälte vastu kasutage kõrvatroppe. Kui elukaaslane vähkreb ja vahel ärkate, elukaaslase küünarnukk ribides, siis olge head ja magage eraldi voodites. Abielu on püha, aga uni on ka!
9. Kui tahate magada, ärge võtke unerohtu.
Unerohud on popid ja neid tarvitatakse palju, kuid teadustööd näitavad, et unerohud ei aita objektiivselt kaasa paremale unele. /.../ Seega ei too ravimid head und, kuid võivad raskendada hommikust ärkamist ja teid ülejäänud ajal unisemaks muuta.
10. Ärge jätke und vahele. Liiga vähene uni on seotud ülekaalulisusega, südame ja veresoonkonna haiguste ja mitmete tõsiste vaimsete häiretega.
Tervislikud eluviisid on populaarsed - inimesed vaatavad kiiduväärt täpsusega, mida, millal ja kuidas söövad ja käivad mitu korda nädalas jooksmas. See on vahva! Aga kui needsamad inimesed istuvad hilise ööni, nutitelefon peos, siis minu jaoks on see samal ajal irooniline ja kurb. Võiks öelda, et me sööme nagu gurmaanid, kuid lõhume aju nagu narkomaanid. Internetis leidub lõputult teavet tervisliku toitumise kohta, kuid raske on leida asjalikku infot oma aju hoidmise kohta. Loodetavasti pani see peatükk teie mõtted jooksma. Hoidke iseennast, hoidke oma aju!
Autor ütleb lõppsõnas:
Muidu väga nutikad inimesed arvavad sageli, et inimene kasutab vaid viit uni kahtkümmet protsenti oma ajust. Raamatu 4. peatükis selgitasin, miks see väide on umbluu ruudus. Jagage seda teadmist ka teistega. Aju saab alati paremini ja efektiivsemalt kasutada, loodetavasti leidsite siit mõne nipi.
Üks lihtne nipp vaimse tervise ja vaimse vormi hoidmiseks on magamine. Raamatu üks eesmärke oli selgitada, kui tähtis on uni. Uni on ajule tarvilik. Magage, et anda ajule mälusisusid korrastada ja ajus sanitaartöid teha. Magage, et olla loomingulisem ja lihtsalt meeldivam inimene."
Unenägudest kirjutab autor järgmist:
Rohkem kui poole sajandi pikkune unenägude uurimistöö on näidanud, et unel pole varjatud sümboolikat, mida oleks võimalik unenäoseletajate abil seletada. Ajud on erinevad, selliseks on need muutnud erinevad kogemused (nagu arutasime 1. peatükis). Seega võib minu unenägu tähendada midagi minu jaoks, kes ma tunnen enda kogemusi, kuid pole põhjust uskuda, et inimene, kes minu kohta mitte midagi ei tea, oskab arvata, mis on mu unenäo taga. Teadlased on unenägusid uurinud pikalt ja põhjalikult ning praeguse hetke arusaama kohaselt puudub unenägudel peidetud tähendus. Etteruttavalt võib öelda, et unenäod kajastavad üsna kenasti unenägija argipäeva ja selle erinevaid tahke.
See mulle meeldib! Ikka olen pidanud kuulama neid jaburusi, kus öeldakse, mida see või too unenägu küll tähendas ja kas su unenäod lähevad täide jne jne. Nüüd olen saanud teadusliku tõestuse selle kohta, et unenäod ei sümboliseeri varjatult midagi, vaid peegeldavad meie elu igapäevaseid sündmusi. Seega ei pea ma end enam kuidagi pahasti tundma ega õigustama.
Sildid:
aimekirjandus,
hariv,
lugemised
Tellimine:
Postitused (Atom)