Teekond Mexicost Setomaale.
Eesti keelde tõlkinud Marju Jõgeda ja Tanel Velli-Vällik
Tallinn: Hea Lugu, 2022
240 lk, 16 l. ill.
Mehhiklanna kolib Eestisse. Kuidas ta siin kohaneb. Millised on erinevused vana ja uue kodumaa vahel. Suhetest. Armastuse ja abikaasa leidmisest. Elu kõiges oma värvikirevuses🙂
Mehhikos on valdav suhtumine, et elatakse töö tegemiseks, sellal kui põhjamaades ja mujal maailmas on suundumus pigem vastupidine - tööd tehakse selleks, et elada. See on üsna oluline vahe. Need kaks maailmapilti on teineteise vastandid.
Lk. 20 jj saame töö tegemisest lugeda pikalt ja põhjalikult. Sellest johtuvalt ka mu järgnev kõrvalepõige.
[Iseenesest tore, kui selline mulje eestlaste kohta on jäänud. Mina julgeksin küll vastu vaielda! Jaa, võib-olla tõesti Soome ja teised Põhjamaad kuuluvad sellisesse kategooriasse, aga minu arvates hullemat töölooma kui eestlane annab otsida😮 Muud ei ole kui töö ja töö. Kui ühes kohas lõpetatakse, siis jätkatakse järgmises. Või mis, koht pole ju paljudel enam üldse küsimuseks. Projekte kirjutada ja juhtida saab ükskõik kust! Imestan ikka, milleks endale küll ilusad ja kallid kodud muretsetakse, kui seal üldse ei viibita, kodus olemist ei naudita või seal ainult magamas käiakse!]
Mulle see raamat pigem meeldis. Meenub, et Mae tegi selle üsna maatasa😁😘
Puuviljade pesemine pesuvahendi ja nuustikuga pani silmi pööritama ja õlgu kehitama, aga mu ühe sugulase naine teeb siin Eestis umbes sama, nii et ei ole midagi uut siin päikese all😛
