Emily Henry. Meie suvereisid.
Inglise keelest tõlkinud Tiia Krass
Tallinn: Varrak, 2022
333, [1] lk.
(Varraku ajaviiteromaan)
Algul ei saanud ma selle raamatuga kuidagi minema, aga siis mingil hetkel hakkas huvitama, et milles ikkagi point on ja kuhu välja jõutakse...
Kaks sõpra, (üli)koolikaaslast, ühest kohast pärit inimest, mees ja naine, Poppy ja Alex, hakkavad koos suvereisidel käima. See on nende iga-aastane traditsioon. Ei midagi muud, ainult reis ja sõprus. Aga kas ikka on nii?!? Küll on mõlemal oma elu, töö, suhted, aga... Kuskil tuha all hõõgub üks säde...
Raamatu tagakaanelt loeme:
Poppy ja Alex on kaks täiesti erinevat inimest, keda ei ühenda midagi muud peale kodulinna Linfieldi. Poppy on iseseisev ja seiklsuhimuline neiu, kes ei talu rutiini ja ihkab maailmas ringi rännata. Alex seevastu on aga rahuliku loomuga noormees, kes eelistab seikluste asemel kodus raamatuid lugeda ja akadeemiliseks karjääriks valmisuda. Poppy ja Alex kohtuvad Chicago ülikooli tutvumisnädalal...
Ja siin ongi juba intriig!😉
Kümne aasta jooksul võtavad Poppy ja Alex igal suvel koos ette mõne imelise reisi. Pärast suvereisi Horvaatiasse aga katkeb nende sõprus ootamatult. Möödub kaks aastat. Poppy ei ole tööalasele edule ja kadestamisväärsetele reisivõimalustele vaatamata eriti õnnelik. Ta kutsub oma endise parima sõbra taas reisile, millega Alex imekombel ka nõusse jääb...
Ees ootab reis Palm Springsi...
Kui midagi ette heita, siis sellist natuke viibivat, aeglaselt arenevat algust ja liiga pikki heietusi tuumani jõudmiseks. Muidu lugeda ju täitsa kõlbas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar