1985. aasta romaanivõistlusel äramärgitud teos.
Käesoleva aasta kummaline kevad, mis tõi kaasa eriolukorra, pani koduseid raamaturiiuleid koristama, läbi vaatama, tuulutama või kuidas iganes seda tegevust nimetada. Lihtsalt tekkis ootamatult selline aeg, et hakkadki otsast lugema seda, mis on aasta(kümne)te kaupa koju soetatud. Suur osa sellisest varandusest kuulus mu kadunud ämmale. Omal ajal oli ju raamat väga odav kaup ja kõik (või suur osa), mis ilmus ka endale koju osteti. Eks neis raamaturiiulites on juba revideerimistööd tehtud, aga Eesti päritolu kirjandusteostest ei raatsinud kohe esimese hooga vabaneda.
Olen juba varem siingi öelnud, et see või too raamat on kodusest riiulist leitud ja/või avastatud. Nii ka siis tänane Endla Tegova "Laulatatud".
Veidi taustainfot ka:
Endla Tegova (1922-1987) oli Saaremaa päritolu kirjanik, kelle elu möödus suures osas õpetaja-ametis. Tema sulest ilmus 4 romaani "Tunglejad", "Humalaaias", "Põlvili" ja "Laulatatud". Pooleli jäi kaks romaani.
Üks tore ülevaade Saaremaa ajalehes "Saarte Hääl" pühendatud autori 90. sünniaastapäevaks
Veel artikleid Saaremaa lehtedes Endla Tegova kohta:
2012. aastast, samuti siis 90. sünniaastapäevaks
Ja 2002. aastast, mil tähistati tema 80. sünniaastapäeva.
Veel üks hea ülevaade Orissaare raamatukogult.
Kuna mu ämm oli Saaremaalt pärit, siis on tema raamatukogus ka palju saarlastest autorite teoseid.
Lugedes kangastus mu ees ehtne Saaremaa (külaelu). Selline, mida olen tundma õppinud viimased kuusteist-seitseteist aastat. (Sellele eelnev Saaremaa oli teistsugune - helge, tõotatud unelmate maa, kadakad ja karjamaa, veidi muinasjutuliste mererandadega). Karmkäre ütlemine, esmalt ikka kogu tõde ja halb näkku, siis leebuv-leevendav öeldu tasandamine. Võib-olla see ongi üldse eestlasele omane, mitte ainult saarlasele? Eriti veel nõukogude ajal. Või olemegi selle sealt ajast pärandina kaasa saanud?
Aga kui nüüd veidi ka raamatust endast rääkida, siis nagu juba mainitud - nõukogude aegne külaelu, mis on hääbumas, taustal kolhoos. Rantsuse külas toimetamas kaks vanainimest Kalda Maara ja Vassel. Üldse on head nimed - Rabadi Iie, Ullepi Senni, Puumaa Peniita, Naklase-Nessa Poiss, Keeni (Eugeeni), Jaanu, Asti...
Õigeusu taustaga küla, sellest tulenevalt ka õigeusu nimed ja nende tuletused.
Raamatu kestel hakkavad inimesed maale tagasi pöörduma ja kodutalusid üles vuntsima. Nii et lootus püsib.
Kõrvale-silmale-keelele pakub mõnu lopsakas saare keel, mille näited ma järgnevate hästi sõnastatud nopete näol üles korjasin:
"Mina ei palu, ma palvetan," ajab Maara end sirgu. "Ja see pole üks ning samma. Jumala ees aliseda pole minul kombeks. Minu jäuks on jumal liiga körgel, et täda oma pisiste muredega tüitada. Kui ma palvesse lange ning pea norgu lase, siis sellepärast, et inimessi maailmas ep tapetaks, et mu poegade pojad eluse jääksid."
...
"Ma ole ammu aru saand, et koolidud meestega on sant rääkida: nämad teadvad üleilmlissi asju nii irmus täpselt," ohkab Vassel. "Lahvka juures omasuguste seas on maailmavigurid lihtsamad. Kuskist leiad ikka lootuse, sest kurjad saladused pole meitele tääda. Ning siis ju kena tugi, kui jumal ka julgustuseks vötta on."
Surmale mõeldes ei leia Maara kunagi sündimisele mõtet. Kas üldse maksiski ilmale tulla ja oodata elult suurt ning veelgi suuremat? Surmaprotokoll on kõigil ju ette juba valmis, allkiri all.
"Äi ole lapsed ilmaskid alvad. Me ise rikume nämad ära." (Vassel)
"Jõhkra jõuga armastama ei pane. Olga ässitas mind töö kallale kavalusega, et tule Iie, ja vaata, mis su tööst puha tuleb!" (Iie)
"Kena laps, et meitega linnas ää keisid. Poegadele sai ööltud, mis tarvis. Sedakorda mul aigus möödas, ju ma ela nüid surmani." (Maara Iiele)
* Tahtsin veel lisada, et väga karakteersed tegelased on autor välja joonistanud. Kindlate seisukohtadega, valjuhäälne, käre Maara. Enamasti vaikiv, tasase loomuga Vassel. Väga kummaliselt käituv, ogar plika Ursula. Jne. Keerulised ja segased inimsuhted.
Laulatatud maa(elu)ga, külaga, seda peaks see pealkiri väljendama. Maara ja Vassel käivad ju kogu aeg teiste küla talude eest hoolt kandmas, et õu oleks niidetud ja puud riidas...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar