"Kojutulekud"

Marcia Willett. Kojutulekud
Tallinn: Varrak, 2019
224 lk.

Alustan kohe aastat ilukirjandusega, kuna aasta lõpul tõdesin, et ilukirjandust peaaegu ei lugenudki...

Seekordne lugemine on siis sarjast "Varraku ajaviiteromaan". Olen sellest sarjast enamasti ikka head leidnud ja ei pidanud pettuma seegi kord.
Ei olnud erilist action'it, mis minu puhul on väga hea näitaja. Pigem selline rahulikus tempos kulgev lugu, ent ikkagi põnev, kuidas kiht-kihilt, lehekülg-leheküljelt kooruvad välja uued nüansid ja tegelaste elukäänakud ning sõlmpunktid. Perekonnaromaan vanalt healt Inglismaalt, Cornwallist, kus toimetavad järgmised tegelased:
nõod Hugo (Houghton), Jamie Tremayne, Jack (surnud 23.a), nende onu Ned Tremayne;
Prune(lla) (üürnik, aedniku abiline National Trusti pärandikaitsealusel maavaldusel), Ben (Chough' baari, pubi pidaja/juhataja), Prune peika;
Rose Pengelly, koristaja;
Dossie Pardoe (noorelt leseks jäänud, juhib oma St Endellioni kodust väikest äri nimega "Täida Külmik), tema poeg Clem, pojapoeg Jake(y), minia Tilly, vend Adam;
Janna - hooldaja, perenaine nunnade hooldekodus (endises kloostris), õde Emily (üks nunnadest);
Emilia (Jamie kunagine naine), tema tütar Lucy, väimees Tom, tütrepoeg Dan(iel)/Danny;
Koerad (retriiverid): Brioc, Mortimer,  Bells.

Järgnevalt mõningaid noppeid raamatust:

Dossie mantra: Saa juba üle. Võta ennast kokku. Hakka oma elu elama. Hangi koer.

"Et õieilu vaadata," tsiteerib Ned,
"poolsajast aastast küll ei saa,
teen ringi mööda metsateid,
et leida kirsse lumiseid."

"Kumb on hullem?" oli Hugo Nedilt kord  küsinud. "Tegematajätmise või teo patud?"
"Tegematajätmise," prahvatas Ned vaistlikult.

Toit on elu allikas, seda tuleks jagada, tähistada.

Kui ahvatlev see on, mõtleb Dossie, kujutleda oma tunnete jagamist teise inimesega, avada oma süda, küsida nõu. Kust see küll tuleb, see vajadus äratundmise, mõistmise, armastuse järele?
/.../ Elu tundub üsnagi  mõttetu, kui sa seda armastatud inimesga ei jaga.

"Küllap," ütleb ta [Dossie] viimaks, "on raske oma lastele korralikku kodust elu ja normaalset katkestusteta haridust anda, kui sa välismaal oled ja kogu töö tõttu kolid."
"Sel juhul," ütleb Adam kärmelt, "ära siis saa lapsi. Ma ei kavatse mitte kunagi lapsi saada. Mul oleks liiga suur hirm neid untsu keerata."

Emilia emal oli annet tekitada inimestes veendumust, et ta hoolib neist. /.../
Häda on selles, mõtleb Emilia, et see on nagu narkootikum. See vajadus olla tähelepanu keskmes ja mitte hoolida inimeste arvamusest, samal ajal kui sa teeskled, et armastad neid.

Hugo soojus ja hungeheldus teevad ta sümpaatseks ja kütkestavaks, kuid Jamie on hoopis kõvem pähkel. 

Mike: "Vahel on nii, et tee, mis sa teed, ikka paned puusse."

Talle [Adam] ei meenu ühtainsatki põhjust, miks ta ei võiks Londonist lahkuda ja Cornwalli elama tulla.
"Lõppude lõpuks pole mul midagi seljataha jätta. Ma pole oma elus suurt midagi ära teinud."
"Eks see oleneb sellest," ütleb aristokraatlik vana hääl, "kuidas seda ärategemist määratleda. Kust me teame, kui palju oleme teiste inimeste elu puudutades ehk teinud?"
Adam vaatab nunna hämmeldunult ja too naeratab.

Kui mitmekihiline võib olla üks raamat. Kui palju ilu ja rõõmu võib sellest ammutada. Mitu muusikalist soovitust sain sealt ka. Ja millised elamused need omakorda olid! Täiesti võrratu ja uskumatu, kui palju rikkamaks ma sain.

Schuberti "Widmung" Lizsti seades, kui palju võrratult kauneid interpretatsioone erinevate pianistide esituses. Ja siis veel armastuslauluna solistide ettekandes. Võimas!

"Widmung" Martha Argerich'i esituses

10 pianisti esitavad sama lugu

Sopran Amy Broadbent

Du meine Seele, du mein Herz,

Du meine Wonn’, O du mein Schmerz,

Du meine Welt, in der ich lebe,

Mein Himmel du, darein ich schwebe,

O du mein Grab, in das hinab

Ich ewig meinen Kummer gab.

Du bist die Ruh, du bist der Frieden,

Du bist vom Himmel mir beschieden.

Daß du mich liebst, macht mich mir wert,

Dein Blick hat mich vor mir verklärt,

Du hebst mich liebend über mich,

Mein guter Geist, mein beßres Ich!

Lisasin siia sõnad, neile kes soovivad kaasa laulda. Tegelikult aga sellepärast, et oleks tekst endal silma ees, mida siis mõista või tõlkida proovida:)