Režissöör Elo Selirand töötas käesoleva aasta aprillis (koroona-epideemia kõrghetkel) kümme päeva vabatahtliku hooldajana Kuressaare haiglas ning pani oma kogemused ja läbielamised kirja.
Väga aja- ja teemakohane raamat, mis on juba nii kiirelt ilmuda jõudnud.
Aus, otsekohene, ilustamata lugu otse sündmuste epitsentrist. Kirjutatud mõnusalt, mahlaka huumoriga. Vaatamata tõsistele teemadele on see väga muhe lugemine. Edeneb kiirelt, kuna jutt on ladus ja hästi, huvitavalt kirjutatud.
Oleks mitmeid kohti tahtnud teiega jagada ja ennekõike enda jaoks talletada, aga kuna lugesin seda niigi vargsi töö kõrvalt, siis ei jõudnud märkmeid teha.
Autor on esile toonud hooldajatest Lindad ja Marjud, kes teevad oma igapäevast rasket hooldajatööd pühendumusega, kuid kes ei hooli presidendi vastuvõttudest.
Veel üks hea näide oli see, mida või keda televiisorist vaadatakse. Jõekalda ja Margna on tõelised meelelahutajad haiglatöötajate silmis ja seega igati õigustatult väärinud aasta meelelahutajate tiitli.
Ajalehes "Sirp" on hea arvustus Ülo Mattheuselt, soovitan sedagi lisaks lugeda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar