Elu keeruliseks elamise kunst:)

Kas pole mitte sobiv pealkiri armastuse aastapäeva tähistamiseks?!?:)

Elu keeruliseks elamise kunst... ??? See on üks omaette kunst:) Kõrgem pilotaaž, võiks isegi öelda:)
Olen minagi seda teinud, mis salata. Täna, elukogemusest lähtudes julgen väita, et milleks küll ometi. Alles vabaks või lahti lastes saab tulla see päris õige. Vägisi tahtes (ühiskonna survel?) ei olegi võimalik saavutada head (õnnelikku?; loe: rahulduspakkuvat) elu.
Muidugi - oma vead peab igaüks ise ära tegema. Kuigi võiks ju õppida ka teiste vigadest. Oleks lihtsam, jääks üks ebameeldiv/keeruline etapp vahele. Aga ikkagi - inimene armastab käänulisi teid, siis on, millest hiljem kõigile, järeltulijaile, soovijaile jutustada. Sile ja sirge tee on ju igav. Kuigi vahel igatseks ikkagi sellist enam-vähem tasast, ilma konarusteta teed.
Võib-olla päris ise, vabalt valides, lihtsalt elus kohtudes, poleks ma oma abikaasat leidnud või valinud, pelgalt välise vaatluse, välimuse järgi. Meie puhul sai oluliseks hoopis muu - ligikaudu poolteist kuud kestnud kirjavahetus (e-maili teel). Oli see hingesugulus või mis iganes, ent õige pea, üsna kohe, tundsime ära, et me oleks nagu ammu tuttavad. See oli imeline aeg, imeline äratundmine. Eks aastate jooksul on igasuguseid asju (raskusi/haigusi) ette tulnud, aga oma põhiolemuselt on meie suhe säilitanud oma algse olemuse.
Siia sobib nagu valatult Ott Leplandi lugu. Justkui meist ja meile...

Täna 17 aastat tagasi algas meie ilus kirjavahetus, armas, südamlik suhtlus, mis 14 aasta eest vormus abieluks. Käisime pisut tähistamas restoranis Weis, ääretult hubane ja mõnus koht Kristiine linnaosas (omab ka FB kontot). Soovitan soojalt!

Isutekitamiseks teile paar hõrgutavat pilti meie tänasest valikust:

Õhuline unelm

Pikalt küpsenud veisepõsk