Aga siit ta siis tuleb!:)
Sven Vahar "Minu Leedu: see kolmas Baltimaa"?
Üle hulga aja taas üks väga mõnus, muhe ja ehe lugemine. Nautisin iga lehekülge, iga lauset. Suurepärane sõnaseadmise oskus ja keelekastutus! Olen tõeliselt lummatud! Ja kui palju Leedut! Lisaks uutele teadmistele Leedu kohta sai ka pisikese keelekursuse. Ehk jääb midagi külge ka?!?
Kahjuks olen tehtud (keeleõppe) märkmed kuhugi liiga hästi ära pannud ja ei saa siinkohal ühtegi näidet tuua. Ja nagu näha, meelde pole midagi jäänud:):) Ei tea, kuidas siis Leedus küll hakkama saab?!?
Aga siia ikka mõned valitud väljakirjutused ka:
Paljudele leedulastele ei mahu pähe, et keegi võiks tahta tulla Leetu elama, Ja kui tullakse, siis kindlasti elukaaslase pärast. Vahel tundub, et leedulased justkui ei usu, et neil on täiesti normaalne ja toimiv riik, kus on hea elada.
Paveli vene hing on suur kui Volga jõgi ja vahel tõuseb see vahutades üle kallaste.
Kummalisel kombel läheb nii, et kõige aktiivsem olen loengutes mina, eestlane. Kuumaverelised leedulased istuvad enamasti vaikselt nagu seened samblas pea õlgade vahel, et mitte silma torgata, sest äkki keegi küsib veel midagi. Võimalik, et nad lihtsalt ei teadvusta endale, et lektor ongi seal küsimustele vastamiseks ja nemad millegi selgeks saamiseks. Minul on seevastu kogu aeg tunne, et aeg lendab, iga tunni eest olen ma ju maksnud ja tahaks ikka täie raha eest teadmisi saada. Ja saan ka. Tõenäoliselt mõjun selle käigus kohati heal juhul aktivistina, halval juhul tülika jobuna, aga mul on suva. Ma tahan aru saada, millest jutt käib.
Sündinud ja elanud on ta [Yohan] India läänerannikul Mumbais, aga rahvuselt on ta pärslane. Tema enda jaoks on see väga oluline vahe. Leedus elab ta sellepärast, et tal on leedu naine. Yohan räägib, et nad kohtusid Mumbai ülikoolis, kuhu tüdruk tuli semestriks õppima. Algul vaatas Yohan, et vau, milline püss, sellist on kindlasti kallis pidada! Tegelikult ei olnud asi sugugi nii, tüdruk osutus täiesti normaalseks inimeseks, noorte vahel puhkes armuleek ja siin nad nüüd siis on, Leedus. Talvel lükkab kuumast Mumbaist pärit pärslane Vilniuse lähedal maja ees teed lumest lahti. Ta ei häbene sellest rääkida, vastupidi, ta teeb seda meeleldi ja mahlakalt.
Jõe all mõtles ta mõistagi Nerist, seda suursugust aeglase vooluga jõge, mis jagab linna kaheks. Neris on Vilniuse selgroog, millele linn mõlemast küljest toetub. Üle Nerise viib Vilniuses kolmteist silda ja suurem osa Nerise kallastest on metsarohelised, ainult päris kesklinnas on kaldad lagedad. On kohti, kus keset linna on Nerise jõekäärudes väikesed liivarannad, eemal magistraalidest ja paneelmajadest. Keerad Zirmunais - see on Vilniuse Mustamäe - Maxima poe juurest viiekorruseliste paneelmajade vahele, sõidad kolmsada meetrit ja oled laugjal mururannal, kus saab linnakärast eraldatuna päevitada ja sulgpalli mängida. Pärast värskendavat suplust kuivatad end, pühid vähese liiva varvaste vahelt, lehvitad kaldal ringi tatsavatele luikedele ja oled 10-15 minutiga kontoris tagasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar