On novembrikuine laupäev. Eelviimane laupäev novembris. November - see kuu aastast, mille ma pigem vahele jätaksin... Nädala pärast on juba esimese advendi eelõhtu. See meeldib mulle juba hulga rohkem.
Sel aastal võtsin endale väljakutse teha igal novembrikuu päeval üks postitus. Olen siiani välja vedanud. Täna peaaegu oleks vahele jäänud, sest olen kohe-kohe maale sõitmas. Ilma arvutita, telefonis ma põhimõtteliselt ei blogi.
Olen selle novembri kuidagi väga kiireks ja tihedaks elanud enda jaoks. Täna hommikul hakkas endast korraks isegi hale, et mis ma rapsin... Võiks ju rahulikult laupäeva hommikut pidada. Nautida kohvi ja päeva algust. Vaadata televiisorist mõnuga Maahommikut...
Aga ei - mina pean seda ja teist ja kolmandat!
Isegi und täis ei saanud magada. Ärkasin ja mõte läks kohe liiga virgeks. Mõtteid tuli kohe liiga palju! Mida saaksin sinna juurde kirjutada, kuidas võiks seda lauset täiendada või nii oleks hoopis parem öelda... Maga siis niiviisi. Ei maganudki. Ka pea hakkas valutama. Manustasin peavalu tableti, tegin kohvi ja putru. Enne söömist kiiruga realiseerisin ehk siis kirjutasin üles mõttes olnud laused...
Nüüd on nõudepesu ja asjade pakkimine pooleli... ja mina blogin siin.
Millest tõeliselt puudust tunnen on lugemine. Eile ei jõudnud ridagi lugeda. Tööülesanded ja nn vabatahtlikud ülesanded... Keegi kuskil rääkis, et november on lugemise kuu. Jah, see võiks ta tõesti olla. Ka käsitöö tegemise kuu. Aga mul ei ole reaalselt aega! Need tegevused karjuvad vaba aja järele! Paraku ka kõik mu "vabatahtlikud kohustused" on aeganõudvad...
Oh, kukkusin jälle oigama... Vabandust...
Tahaks süüdata küünla, vaadata kaminasse. Sobib ka küdeva ahjusuu ees istumine. Võib-olla saan seda täna õhtul teha. Eelmisest nädalast üks pime pilt sellisest hetkest:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar