Täna on mul siis üle hulga aja üks loetud raamat letti lüüa😉 Mitte et ma lugenud poleks, vaid kuidagi ei jõua postituse vormistamiseni...
Ilmunud 2021. a.
200 lk + ill.Üks muhe reisiraamat. Kohad, kus ma käinud pole. Välja arvatud Venemaa, mis muidugi piirdub peamiselt Leningradi (nüüd siis Peterburi) ja Moskvaga, no ja Karjala ka. Aga need külastused jäävad pigem lapse- ja/või nooruspõlve ning veel nõukogude aega. Moskvas näiteks viibisime klassiekskursioonil Suure Oktoobrirevolutsooni 70. aastapäeva ajal!😮 Imestan siiani, kuidas meid paraadist eemale hoiti ja mausoleumi ka ei jõudnud...
Selline väike kõrvalepõige siis😉
Hiina, Põhja-Korea, Venemaa, Mongoolia, Tonga, Mehhiko, Belize, Dominica, Gruusia ja Armeenia, Tšiili, Brasiilia, Vietnam, Laos. Sellised huvitavad, pisut ekstreemsed kohad ja seiklused algavad! Mitmed neist on ette tulnud ka varasemates reisiraamatutes, mida olen lugenud. Seega kangastus isegi midagi tuttavat. Hea, et raamat oli ka kaardiga varustatud, sai näpuga järge ajada, kus täpsemalt ikka see Tonga või Domenica või Belize asub...
Kõikide seikluste ja sekelduste keskel tunduvad rändurile kõige rohkem hirmu valmistavat skorpionid ja tarantlid! See asjaolu üllatas mind järjekordselt. Eelmine üllatus oli teadupärast "Minu Hongkongist", kus tarakanid (prussakad) vapra seikleja julguse proovile panid. (Avastasin, et seda pole ma siin ka veel kajastanud🙈 Uskumatu!)
Mind häirisid siin palju rohkem narkodiilerite ja politseinike tulevahetused, isegi varguste oht ja muidugi võõrad inimesed (Inimene on ju tegelikult see, keda tuleb karta. Loomad üldjuhul kardavad inimest ja põgenevad. Inimene tuleb, võib tulla, kurjade kavatsustega. Loomal on instinktid). Hongkongi raamatus olid häirivaks faktoriks tänavarahutused, kõige sinna juurde kuuluva hullusega.
Lugeda oli muidugi tore! Ilma lennukisse istumata reisil käidud. Lausa poolele maailmale tiir peale tehtud!😊
Nüüd tahaks muidugi ka Liina varasemad raamatud läbi lugeda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar