Hommikul ärkasin vara. Kaasa läks päriskontorisse. Saatsin ta ära ja lõpetasin rutiinsed toimetused. Mõtlesin, et tukun veel tunnikese... Algul oligi tunne, et vajun mõnusasse unne, aga siis...
Äkitselt oli pea nii selge ja virge, mõtted läksid täie auruga käima ja tegemata asjade tulv vajus laviinina peale. Lisaks veel ideed, plaanid jms.
Ehk siis suutsin ennast täiega närvi ajada! Selleks polnud vaja poolt tundigi. Nii ma tulingi voodist välja ja asusin tegudele. Tööle ennekõike. Tõlkima. Tööasju. Mingi aja suutsin seda nautida, aga ühel hetkel jooksis juhe jälle kokku ja mõõt sai täis! Ja oligi sobivalt kohvipausi aeg - jõin kohvi, sõin võileiba. Kodukontori võlud😛
Proovisin ka veebipõhisesse andmebaasi oma töötulemusi sisestada, aga see loobus koostööst ja jooksis kinni. Loobusin siis minagi üritamisest ja tubli olemisest.
Peagi laekus kaasa koju. Ja juba hakkas ka hämarduma. Käisin poes, oli vaja üht koma teist.
Pakiautomaadist sain kätte enda fotodega disainitud kalendri! Nagu päris! Olen täielikus vaimustuses!
See oligi päeva tipphetk, kui kodus kalendritega ümbriku avasin. Järgmisel aastal on selline november:
Nüüd on aga nädala mõnusaim õhtu - reede õhtu. Nauding missugune!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar