Pühapäevane

 Täna ei olegi mul midagi erilist kirjutada. Kuigi on pühapäev ja nädalavahetused võiksid ju ikka veidi vaheldusrikkamad olla...

Tegelikult oli väga tegus ja tihe nädalavahetus. Ei saanud ühelgi hommikul volilt magada. Mingi totaalne väsimus on kallal. Harvad on need hetked, kui tekib tahtmine tegutseda, midagi korda saata (töövälist). See juhtub enamasti hommikuti, kui pean hakkama uksest välja minema, et tabab mingi ind, et hakkaks koristama või midagi... Õhtul suudan heal juhul toidu valmis teha/ära soojendada, pesu pessu panna või lugeda. Kõik muu on, nagu on. Praegugi võitlen siin unega ja mõtlen, kas minna pesusse või otsejoones voodisse 🤭

Väikesed edusammud on siiski märgatavad - juba suudan mingeid plaane teha ja unistada... Vahepeal lihtsalt üritasin päev päeva järel kuidagi toime tulla. See kõlaks justkui stress või sootuks depressioon?!? No kes meist ei stressa, aga ma siiski keeldun seda endale tunnistamast 😝

Jah, kahju, et seda mõtete talletajat pole veel loodud. Vahel mõte lippab nii kiiresti, et ei jõua reageerida, fikseerimisest rääkimata.

Tahaks puhata. Üks tuttav noormees tunnistas täna, et võttis haiguslehe, kuna tahab oma peas korda luua... Väga õige ja tunnustamist väärt, kui inimesed vahel ka iseendale mõtlevad...

Selline jauramine siis täna. Nüüd lähen ära tuttu. Homme jälle uus päev...