Aprill!

Tervitusi naljapäeval!🙃😆🤗

Ega ma nalja tegema ei tulnud, ainult endast elumärki andma😉

Ja ikka sama joru ajama, et aeg lendab nii kiiresti ja kuhu ta küll ometi kaob ja ma ei jõua üldse blogida jne, jne.

Ent tõsi see on, et olen siin sel aastal küll häbiväärselt vähe oma nägu näidanud... Ma tõesti ei tea, kuhu see aeg kaob ja kuidas ma ei jõua midagi korda saata...

Nagu tänagi. Olid suured plaanid, et kui töölt koju tulen, siis pesen köögi aknad puhtaks ja vahetan talvised kardinad kevadiste vastu. Hea plaan ju iseenesest. Aga! kui mina ükskord koju sain, siis olin nii kutu-piilu, et ei mingit üleliigset liigutust enam. Hea, et õhtusöögi valmis sain. Ahjukala pole õnneks ka mingi eriline vaev ega raketiteadus. 

Suur pühadeperiood hakkab vaikselt ühele poole saama. Eile oli tõeliselt ilus päev koguduse keskel. Ülestõusmispühade jagatud rõõm!

Proosalisema poole pealt - värvisin ikka mune ka!

Ja kuigi pashat ma ei teinud (pole kunagi teinudki), siis pühade magustoit valmis ometigi. Õigemini kaks ühikut, mille peategelaseks oli mango(püree). Mangovaht ja Kerge mango-kohupiima tort. Esimene Selveri retsept ja teine Silja Luide varasalvest. Mõnusad mõlemad!

Tahaks nüüd aprillikuus siiski oma vanu võlgu veidi likvideerida, seda just lugemise osas, aga ka muid mõtteid ja tähelepanekuid elust ja inimestest koguneb ju tegelikult iga päev. Näis siis, kas ka tegudeni jõuan...

Seniks aga veidi silmailu. Kevad on käes! See imeline aeg, mil hallusest ilmuvad esimesed värvilaigud...