"Varjud kuuvalguses"

Santa Montefiore. Varjud kuuvalguses
Inglise keelest tõlkinud Tiina Viil 
Tallinn: Varrak, 2025
382 lk.
Varraku ajaviiteromaan

Raamatukodu kirjutab:

""Varjud kuuvalguses" on Santa Montefiore kaasahaarav romaan, mis viib sind Cornwalli hingematvale rannikule, kus peategelane Pixie Tate on kutsutud lahendama St. Sidwelli mõisa sajanditevanust mõistatust. Üle saja aasta tagasi kadus mõisast laps, jättes maha vaid saladuse, mida keegi pole suutnud lahendada. Pixie ülesandeks on heita valgust nendele viimastele salapärastele tundidele ja tuua päevavalgele kaua varjul olnud tõed.
Sukeldudes sügavale minevikku, avastab Pixie mitte ainult mõisa tumedad saladused, vaid ka keelatud armulood, mis on ajaga unustuse hõlma vajunud. Tema teekond on täis ootamatuid pöördeid ja emotsionaalseid väljakutseid, mis sunnivad teda tegema otsuseid, mis võivad jäädavalt muuta tema elu.
Kui otsid raamatut, mis pakub nii põnevust kui ka sügavaid emotsioone, siis "Varjud kuuvalguses" on just see, mida vajad. See on lugu, mis jääb sinuga kauaks pärast viimase lehekülje pööramist."

Oli tõeliselt vaimustav raamat, täis ootamatuid pöördeid ja seiklusi! Võiks lausa öelda, et minusuguse jaoks liiga põnev😃 Taas üks selliseid raamatuid, mida kibelesin lugema, sest nii-nii suur tahtmine oli teada saada, mis edasi saab ja millega kõik lõpeb.

Veidi (või siiski päris palju?!) salapärane, müstiline ja lausa esoteeriline, ma ütleksin. Ajas libisemine - see oli väga huvitav leid. 

Eespool nimetati Pixie Tate'i peategelaseks. Eks ta tegelikult oligi, jah, aga algab lugu ju hoopis sellest, et perekond Talwyn kolib Londonist ära maale, St. Sidwelli mõisa. Pereisa Bruce on saanud selle päranduseks. Temaga koos abikaasa Olivia, poeg Zach (15) ja tütar Tabitha (13). Mõisa eest hoolitsevad Elsa ja tema poeg Tom, kes olid majja jäänud eelmise omaniku ajast. Pixie Tate'i toob mõisa Olivia tädi Antoinette, kes on selgeltnägija kalduvustega ja omab sarnast tutvusringi. Ühes Pixie'ga saabub Ulysses Lozano (hääletatakse U-lii-ses🙂), kes on sõber, abiline, tugi ja turvaisik ühes isikus 🙂

Peretütar Tabitha omab ka esoteerilisi kalduvusi 😉

On aasta 2013.

Ent olulisemad sündmused leiavad aset hoopis aastal 1895, kust leiame guvernant Hermione Swift'i, kes saabub perekond Pengower'i juurde St. Sidwelli mõisa, kus elavad peremees Ivan Pengower, tema abikaasa Cordelia Pengower ning nende pojad Robert ja Felix. Loomulikult on majas teenijarahvas ning härra Pengower'i vend Cavill...

Nii saame vaheldumisi osa kaasajast ning enam kui sajandi tagusest loost.

Pixie Tate oli närvis. Mitte hirmunult närvis, pigem põnevil närvis/.../

Tema sale kogu sammus sihikindlalt mööda Gloucester Roadi. Oranž kootud müts silmini pähe tõmmatud, pikad roosad juuksed seljal lahti, üll elegantselt kehasse töödeldud ja tema väiksuse esile toov hall kootud jakk, jalas mustad ratturisaapad,ei sarnanenud ta kindlasti kellegi teisega. Kelmika näo ja erksate safiirsiniste silmadega, mis olid näinud rohkem, kui üks inimene peaks, oli ta iseseisev naine.

Pixie ei kurtnud ilma üle kunagi. Ta oli rahul kõigega, mida loodus talle pakkus, sest isegi kõige trööstitumas talvepäevas oli oma ilu. Ainult inimestel õnnestus asjad inetuks teha.

Tüdruku [Tabhita] lapselik uudishimu oli armas. Temas polnud sugugi täiskasvanute küünilisust, ainult imede tajumine - see hinnaline väärtus, mis puberteedi ajal kiiresti kaob.

Äärmiselt põnev ja meeldejääv lugemine! Raamat, mida loeks veel teine kordki. Enne raamatukokku tagastamist sirvisin veel veidi ja juba jälle oli huvitav😍