Täna jääb kirjutamata. Tõdesin hetk tagasi. No ja mis mõttes? Küsisin endalt hetk hiljem.
Ega mingit kandvat ideed ju pole, aga jama on lihtsalt alla anda. Kuigi ma täna reaalselt esimest korda selle kuu jooksul tunnen, et pole midagi tarka või asjalikku öelda. On niisama heietus, aga las siis olla.
Tegelikult olen nii väsinud... Hea on olla vaikuses ja rahus. Töökeskkond on nii üles köetud ja üliemotsionaalne. "Kallid" kolleegid on nii väsitavad. Üks sädin käib vahetpidamata. (Küll on kaubandusminister jutud, hinnateemad - kust mida odavamalt saab, pidev rahulolematus kõige ja kõigiga, alati on kuskil mingi "aga") Nii raske on keskenduda... Aga ma olen ju "viisakas" ja ei suuda nende rõõmu (või rõõmutust või rahutust?) rikkuda... Mina tahan rahulikku, lõõgastunud, asjalikku, vaikset, üksteisest lugupidavalt keskkonda... Aga seda on vist selles elus palju tahetud...
Aga ikkagi: reede on üks toredamaid päevi. Eriti reede õhtu! Mõnusat, lõõgastavat nädalavahetust meile kõigile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar