Sombune ilm

Täna ajas mind iga pisiasi närvi.  Juba hommikul trolli peal - tuli kuskilt üks "tibin" peale ja toetas vihmavarju istmele. No tere! Iste saab ju märjaks. Teiste peale ei mõtle keegi, aga kui ise istud sinna märja sisse, siis oled tige küll...
Aga veel enne seda ei olnud Säästukas värsket kohvikoort. Homse kuupäevaga! No halloo! Mul on vaja pikema säilivusajaga! Ja eile polnud Selveris ka. Uskumatu!
Siis järgmine tööl - kui mühaklikud võivad noored inimesed olla. Ei miskit elementaarset viisakust. Kui ikka koridoris kohtutakse, siis oleks viisakas tere öelda ja naeratada. Aga seda on ilmselt palju soovitud. Pea on mingeid "olulisi" ja "asjalikke" mõtteid täis, tühja neist töökaaslastest. Eks sellised peavad end ilmselt ka paremaks ja targemaks ja ilusamaks... Enamasti aga tegelevad nad tühja tuule tallamisega või teevad uuendusi ning ümberkorraldusi ning neid ainult uuenduste ja ümberkorralduste eneste pärast. Asja ees, teist takka!
Siis "eputas" vanem kolleeg oma olematu tagumikuga ja pesus kokkutõmmanud trikotaažpluusiga. Üle mõistuse! Nii vanast peast võiks juba kompleksidest vabaneda!
Mind ikka juba ammu ei morjenda, mis teised arvavad mu pekisest kehast ja aastaid kantud rõivastest! Ja ma olen jupi maad noorem.
Tagatipuks elas veel üks noor inimene oma pingelist elu teiste peal välja. Ei maksa ikka nii palju rabeleda, kui üleväsinuna ei suuda enam oma emotsioonidega toime tulla.
Kas olen täna viriseja ja sallimatu??? Üldiselt ma püüan inimesi mõista, aga vahel ikka "keeb üle" küll, kui päev läbi aina mingit nõmetsemist koged. Selle suhteliselt sallimatu ja "inimvaenuliku" jutu peale meenus mulle lause, mille mõne aja eest kirjutasin lugedes ühte blogi:
Imestan, kuidas (alati ja kõike) nii sallivad inimesed mingil hetkel täiesti sallimatuks muutuvad:) Nii tolerantne inimene ja äkitselt vihkab homofoobe ehk siis homode vihkajaid!:) ih-ih-hii!
Aga ehk saab kõik selle jama sombuse ilma kaela veeretada?!? Loodetavasti on homme parem päev...