Üle hulga aja lugesin ilukirjanduslikku teost. Läks ladusalt ja oli huvitav. Võib-olla kui igapäevane ilukirjanduse neelaja oleksin, siis räägiksin teist juttu... Tean lihtsalt mitmeid inimesi, kes väga palju loevad, kas siis töö eesmärgil, et ka teisi valgustada või lihtsalt suurest kirjandushuvist. Kuulun küll kirjanduse huviliste hulka, aga ennast palju-lugejaks ei pea. Pigem käib minu lugemine hooti ja siis on pikk paus. Enamasti on aga nii, et avastan - oi, seda raamatut tahaksin, sooviksin, võiksin küll kunagi lugeda. Ja seda ja teist ja kolmandat! Vahel see aeg isegi tuleb! Ja see on super:) Siis kindlasti ei ole need aga raamatukogus saadaval, kuna keegi teine on arvanud heaks samuti just neid lugeda. No see selleks. Aga teist aastat järjest leian end suve hakul usinamaks lugejaks muutumas. Väga huvitav! Nii ka nüüd see raamat lausa neelatud sai! Ligi 400 lehekülge vaid mõne õhtuga. Jah, eile läks küll päris öösse see lugemine, kuna tahtsin lihtsalt lõpuni jõuda ja teada saada, millega lugu päädib. Ja ma arvasin päris õigesti ära, mis juhtub:)
[Praegu vahemärkusena, lihtsalt käib närvidele kuskilt miski naaber, kellel ilmselt telekas möirgab täie võimsusega. Aga öö on ju, sõbrad!!! Ohh, need korteris elamise rõõmud...]
Eks see rohkem selline naistele mõeldud lugemine on, aga väga eluline ja hästi kirjutatud. On ju teos kirjastuse Tänapäev 2013. aasta romaanivõistlusel saavutanud ka 2. koha! Eks see ka midagi näita ju...
Keegi kuskil blogis mainis, et nii eluvõõras lugu ja loll naine (et loll saab kirikus ka peksa). Aga ilmselt ei ole see inimene ise last sünnitanud ja ei aima, et sel hetkel on kõik muu absoluutselt viimasel kohal... Nojah, muidugi ega allkirja ei tasu küll igale paberile alla panna, mis nina alla torgatakse. Aga sel puhul oli tegemist siiski eriolukorraga ja tüütajast oli võimalik lahti saada vaid allkirja andes. No mida ma siin ikka ennast või autorit või raamatu peategelast õigustan. Lihtsalt selline lahmimine kellegi poolt tegi veidi tigedaks. Nagu oleks netikommentaatorite lehele sattunud.
Mina igatahes jäin raamatuga rahule, sain lugemiselamuse ja isu aina kasvab. Õnneks on kaks raamatut, ei tegelikult isegi kolm, juba oma järge ootamas!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar