Selle raamatuga oli huvitav lugu.
Esiteks ostsin ta, kui raamatuklubi veebruarikuu raamatu, päriseks endale. Ikkagi killuke Eesti ajalugu, mis väga põnevast vaatepunktist kirja pandud. Kui ikka armastus (tunded) on mängus, siis on ju palju huvitavam lugeda.
Teiseks sattus see just sõbrapäevajärgsesse aega. Käisime kaasaga spaas lõõgastumas ning lugesime teineteisele neid armastuslugusid ette. On ju romantiline?!:)
Ja kolmandaks sobitus see ka suurepäraselt Eesti vabariigi aastapäeva perioodi.
Mõned lood olid küll puhtalt ajalooline sissevaade isikute ellu ja tegemistesse, kus armastusest ei olnud poole sõnagagi juttu. Õnneks enamus siiski vastas pealkirjale:)
Sissejuhatusest paar nopet:
Vahel on lausa raske öelda, kumb abikaasadest on päriselt suurkuju. Abikaasad kasvavad teineteisega kokku, moodustades ühe terviku kaks poolt, millest üheta ei saa toimida ka teine. Nii pole ime, et pikalt koos elanud paarid lõpuks ühte nägu lähevad...
Ka on öeldud, et kuulsa mehe taga otsi naist. Ent sama kehtib ka kuulsate naiste kohta. Abikaasa arendab ja vormib oma teist poolt rohkem kui keegi teine, pannes ta püüdma sihte, neid tihti isegi sõnastamata. Üksnes abikaasa suudab kodus luua rahu või rahutuse, mis kannustab looma ja pürgima. Jaan Tõnisson põhjendas 1906. aastal esimese eestikeelse tütarlastegümnaasiumi asutamist sõnadega: "Mees on küll pere pea, kuid naine on kael, mis seda õiges suunas pöörab." Asi pole ainult selles, kuid kindlasti ka selles.
See raamat vajab veel aega ja süvenemist, sest isikuid on palju ja samuti on nende eludes palju erinevaid nüansse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar