Täiesti minu lainepikkuse raamat. Kui siin eelmise, "Minu New Yorgi", puhul möönsin, et lugeda võib, aga ise küll sinna sõita ei tahaks, siis siin on otse vastupidi. Oli suurepärane lugemine ja tekkis tahtmine ise kogeda polaarööd ja polaarpäeva ja näha päris ehtsaid ja õigeid ja tõelisi (täiuslikke!) virmalisi! Kuigi olen korra, isegi kaks korda tegelikult, Norras käinud... Bergenis olen ka olnud. Aga siis oli juulikuu ja vihma ei saanud. Vähemalt ei mäleta olulist sadu. Kuigi autori väitel pidavat Bergenis kogu aeg vihma sadama, kui siis ehk suvekuud välja arvata
Vihmast on kirjutatud kohe terve peatükk, millest olgu siinkohal ka väike stiilinäide toodud:
On kohti, millega käivad kaasas kindlad lahutamatud nähtused, inimesed või asjad. /.../ Bergeni puhul on see lahutamatu nähtus vihm. Rõve külm vihm, mida tuuleiilid sulle pidevalt näkku puhuvad. Vihm, siis natukene rahet, ja siis jälle vihm.
...Kui on sadanud kolm ööpäeva järjest, siis kõneainena tõstatamist väärib see vaid välismaalaste seas. Kohalikud ei räägi sellest, et vihma sajab, et hommikul tõusis päike või et meie ümber on igal pool õhk.
... Kui jätta kõrvale tõelised ekstreemsused nagu põuad ja Siberi pakased, orkaanid ja üleujutused, siis kõige ebameeldivam "tavaline" ilm, mida ma suudan ette kujutada, on nullilähedase temperatuuri, puhangulise ja muutliku suunaga tuule ning vihmaga. Täpselt selline ilm on Bergenis kõige tavalisem. Kõigile eestlastele, kes kurdavad, et Eestis on halb ilm, kirjutan ma raviks välja paar aastat Bergenit. Tulge siia ja te saate terveks. Eesti ilm muutub kohe palju ilusamaks.
Ja see täiuslike virmaliste näide:
Ma kandsin pikka aega endas kujutelma sellest, milline on see öö, mil ma näen täiuslikke virmalisi.
Nüüd ma nägin neid. Mitte ei kujutanud enam ette, vaid nägin oma pea kohal, taevalaotuses. Terve maailm oli tol hetkel neid täis. Nüüd on mul tunne, et üks etapp elust on läbi saanud. Selle asjaga on nüüd ühel pool. Nähtud, tehtud. Ükskõik kui ägedaid virmalisi ma veel oma elus peaksin nägema, ei saa need enam ületada eilset, vaid ainult korrata. Hea rahulik tunne on.
Ja paar muud toredat seika:
Kook on norra keeles kaka, mis teeb koos selliste sõnaühenditega nagu munnvann (suuvesi), okserull (loomaliharull) ja Vitus Apotek (suurima apteegiketi nimi) kõigi Norrasse sattunud eestlaste tuju heaks.
Edasi on vaikus ja pimedus kuni selleni, et ma avan ukse ja väljun, hinges ebamäärane õrn hõllandus. [Seisund peale magistritöö kaitsmist.]
Kaks armast peatükki: Päike tuleb ja Külaline.
Esimene räägib, pigem aimatavalt, armsama tulekust ja teine lapse ootusest ning saabumisest. Need mõtted on ääretult ilusasti kirja pandud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar