Mateeriasse kootud palve

Praegu. Kohemaid. Siinsamas.
Ei tule ootama jääda homseid valgusi. Ei tule karta seda, mida hüütakse vaimulikuks põuaks.
Meie sisekõrbed ei tohi meid takistada läbistamast nähtavat selleks, et nähtamatu tungiks maailmasse.
Tuleb paluda igal hetkel ja igas paigas.
Paluge lakkamatult, ütleb Issand.
Tuleb lasta voolata oma palvel kõigisse elu valuvormidesse. 
On loendamatuid viise palvetada. Need lähtuvad kõik ühest ja samast punktist: tahta Jumalat.
Issand ei oleks käskinud palvetada lakkamatult, kui palve ei võiks olla muud kui vaid rida sõnu. Ei ole võimalik luilutada vagu lauseid, kirjutades ümber käsikirja või vastates telefonikõnedele.
Aga võib tahta Jumalat igas oma toimingus, igas oma liigutuses.
Tuleb palvetada lakkamatult, kõiki võimalikke palveid, sest aeg tõttab, ja aeg, mis on meile antud, on mõõt, mis tuleb täita ääreni.

*
 On olemas ühispalved: koguduses, linnajaos, palverändurite kogunemisel.
Neis tuleb osaleda kohalikke tavasid mööda. Ilmtingimata tuleb vältida iga nähtavat isepäratsemist. Ei mitte segada teisi, ei mitte tõmmata tähelepanu endale. Tõeline palve ei tee ennast etenduseks.
Aga oma kodus, kui maja uksed on suletud, oma toa vaikuses, üksipäini Jumala palge ees on lubatud kõik väljendusviisid.
Igaühel meist tuleb pöörata mõtlemine Issanda poole omaenda kombel, vahenditega, mis tal olemas on.
Nõnda muutub palve elusaks ja suudab kujundada sündmusi. 

*
Asjad, mis ümbritsevad meid, rõivad, mida kanname, võtavad osa sellest liturgiast.
Neid tuleb pakkuda koos meie palvega.
Peetrus tõmbas ülle kuue, kui läks kohtama Kristust ja Ars'i küree leidis, et ükski kudum ei ole liiga ilus altarile.
Ei tule järjekindlalt tööpõllega  esineda Issandale, kui seinakapis on tallel pidurõivad tähtsate sündmuste puhuks.
Kõnelemine Issandaga on see kõige tähtsam sündmus, mis inimesel võib olemas olla.
Tuleb end ehtida, lõhnastada pääd, ei mitte ligimese hämmeldamiseks, vaid austuse avaldamiseks Sellele, kes on loonud ehete aine, Sellele, kes on leiutanud üllaimad lõhnad.
Tuleb kanda jämedatoimelist kleiti ühisel palvel, kui mood või pärimus seda nõuab - et mitte pahandada ligimest, kes ehk ei suuda taibata - , ent panna ülle kuldtuunika ja põletada viirukit, kui ollakse üksinda, et asjad meiega koos laulaksid Jumalale aukiitust. Ja et maapinnalt kerkiv laul sätendaks kõiki oma sähvatusi. 

*
Tuleb harjuda palvega nõnda, et ta saaks elutalitluseks.
Idamaa kristlased sobitavad Kristuse nime oma hingamisrütmiga; "Issand Jeesus Kristus - halasta minu pääle." Hingates sisse, Kõigekõrgema nimi, hingates välja, vihje meie armetusele.
Hingatakse töötades, hingatakse magades. Hingatakse, olemata sunnitud sellele mõtlema.
Viimaks muutub palve üleloomulikuks hingamiseks.

Raamatust "Mateeriasse kootud palve" (Loomingu Raamatukogu 1/2, 1992)
Autor on Fanny de Sivers (1920-2011) - eesti keeleteadlane, esseist, filosoof, etnoloog jne, kes suure osa oma elust elas ja töötas Prantsusmaal. Katoliiklane.

Need, tema mõtted ja mõtisklused on mulle juba aastaid olnud väga armsad ja südamelähedased. Nii et igal võimalusel tahaks neid pisut ka teistele ja teistega jagada.