Taas üks vahva raamat Minu-sarjast. Hästi kirjutatud, eriliselt hea kaanekujundusega, mis andis kogu kupatusele hunniku plusspunkte juurde.
Palju glamuuri - marmorpõrandaid ja ülekullatud pindasid, pilvelõhkujaid, nelja-viie või isegi kaheksarealisi sõiduteid, mis kaetud peegelsileda asfaldiga ning ümbritsetud piirete ja betoonseintega. Luksus on igapäevaselt kättesaadav. Kui kaubanduskeskus või töökoht asub elukohast üle tee, siis tuleb sinna pääsemiseks ette võtta korralik ring ja muidugi autoga, sest jala keegi ei käi. Nii võiks jätkata veel pikalt, aga jäägu igaühele tema lugemisrõõm:) Dubais on mul siis nüüd raamatu vahendusel käidud ja olen oma reisielamused saanud. Päriselt enam ei pea seda retke ette võtma. Hea, kui niiviisi reisida saab!:)
"Ma ei maksa sulle selle eest, et sa siin vinguksid. Mine ja tee talle selgeks, kes on boss."
Äikesepilvekesena olukorda lahedama tuisates mõtlen, et päris hea, et mul on korralik kiht rahvusvahelist töökogemust all, sest otse rahulikust ja passiiv-agressiivsest Eestist tulles võiks nii karmi ja konkreetse avalduse peale sokkideni solvuda.
... oravarattas vudiv eestlane ei märka tegutsemise kõrvalt vahel üldse elu nautida.
...Aga kui igasuguse ebasõbraliku suhtumise välja näitamine on tegelikult taunitav nii ehk naa, siis Araabia Ühendemiraatides on alates 2016. aastast sallivusest tehtud lausa riiklik agenda. Siis loodi tolerantsusministeerium ning seati ametisse tolerantsusminister. (järg lk. 133)
Mulle on hakanud meeldima see, et kuigi naistele antakse professionaalsest aspektist võrdsed võimalused, siis olme plaanis pakutakse ka võimalust end vastassugupoolest eraldada. Muidugi on need võimalused tekitatud konservatiivsemaid elanikke silmas pidades, kuid tegelikult on jube mõnus kasutada ainult naistele reserveeritud parkimiskohti, metroos naiste vagunit (mis on alati palju hõredamalt rahvastatud kui tavalised vagunid), käia ainult naistele mõeldud jõusaalis, kui sulle ei istu segaspordiklubide lihaturg jne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar