Uus aasta

Juhi, Hea Valgus,
jalgu mu teel,
ei palu ma, et näeksin eel
kauneid vaateid kaugeid,
vaid sammukest teed.

Selline ilus mõte pärineb raamatust "Ärge muretsege, hakake elama!"
Aegade jooksul olen kogunud ja välja kirjutanud loetud raamatutest katkeid ja killukesi. Nii hea on neid vahel sirvida, lugeda ja nende üle mõtiskleda ning mõnikord ka teistega jagada:)
Tänasesse päeva ja algavasse aastasse sobib see ideaalselt.
Meid küll aina innustatakse mõtlema suurelt ja tegema plaane. Tegelikult on vaja vaid pisut. Oluline on näha oma jalgade ette, et seada teel oma samme. Tähtis on eemalduda mürast, õppida kuulama vaikust, siis võib ka kuuljaks saada. Siis ühel hetkel võib juhtuda, et kuuled kella tiksumist, veepiiskade tilkumist, puulehtede sahinat, lumehelveste heljumist ja ... Jumala häält.

Meenub Marta ja Maarja lugu Piiblist: "Marta, Marta, sa muretsed ja vaevad ennast paljude asjadega, aga tarvis on vaid üht. Maarja on ju valinud hea osa, mida ei võeta temalt ära." Vanemas tõlkes on minu arust see veel paremini ja sügavamalt öeldud: "Marta, Marta, sa muretsed ja teed enesele tüli paljude asjadega, kuid tarvis on vähe, õigupoolest üht! Maarja on selle hea osa valinud ja seda ei võeta temalt ära!"
Ärgem siis tehkem tüli endale paljude ja tühiste asjadega. Ei maksa muretseda selle pärast, mida pole meie võimuses muuta. Külvaja töö on külvata, kuulutaja töö kuulutada. Kui seeme langeb viljakasse pinnasesse, siis see tärkab, kellel kõrvad on, see kuuleb.

Valgustatud teed ja juhitud samme!