Ja läinud ta ongi. Jaanuar, aasta esimene kuu. Kuhu ta küll kadus? Olen kuulnud nii mitmeidki seda küsimas. Jah, nii ongi, juba üks kuu aastast möödas ning varsti on jaanipäev!🙂
Ent sellesse kuusse mahtus ka väga palju erinevaid sündmusi.
No minul isiklikult algab aasta kohe kaasa sünnipäevaga, mis tähendab seda, et tuleb lauda katta ja muid toimetusi teha. Ehk et ei mingit lebotamist😁 Õnneks seekord kõik sujus, ei saanudki peavalu vms. Selleks hommikuks oli maha sadanud paks märg lumekiht, mida sünnipäevalaps ise vapralt kühveldama läks. Naastes oli ta ligumärg, sest ilm oli vihmale läinud... No mina sellest õudusest pääsesin. Paar korda sain aasta algupoolel küll kergemat lund rookida. Tänaseks on suur lumi sulanud, ent veebruar tervitas uue lumekirmega.
Pärast jõulupuhkust tuli taas tööle minna. Kahjuks küll 6. jaanuaril, mis mujal, paljudes maailma riikides on püha ja seega vaba päev. Aasta kokkuvõtted on tehtud ja võin oma tööpanusega rahule jääda. Kui oled ikka 4000 raamatust ennast läbi närinud (no seda siis süstematiseerimise mõttes, mitte läbi lugedes), siis on see päris tubli töö, arvan ma.
11. jaanuaril oli esimene laulupeo proov ja ette laulmine. Oli tegus ja asjalik proov. Ette laulda sai meie koor esimesena, n-ö ühe soojaga ning meie esitus õnnestus suurepäraselt. Ka tagasiside oli väga positiivne, tähelepanu osutamised väga mikroskoopilised. Nii et üks suur asi tehtud. Aga! Ees on veel 3 proovi (higi, verd ja pisaraid 🙃), kuna osaleme ka valikkoorides.
Negatiivse poole pealt - kahe eestlase hukkumine lumelaviinis Prantsuse Alpides. Üks noor mees oli mu kaasa töökaaslase poeg ja teine Eestis tuntud inimese poeg. Toredad noored inimesed, kes jätsid oma elu liiga vara... Sel samal saatuslikul päeval rihtis kodukülas üks auto oma nina ära vastu rongi. Auto läks mahakandmisele, inimesed õnneks elus ja terved, rongis ilmselt ei märgatudki midagi... Siis veel jubedad põlengud Ameerikas, samuti lennuõnnetus...
Jaanuar tõi taas Eestisse Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises. Eilne päev ja seega terve kuu lõppes ülipositiivses võtmes. Naiste üksiksõidus võitles eestlanna Niina Petrõkina end kuldmedalile!!!! Milline ülivõimas sooritus! Millised emotsioonid! Millised elamused! Super-super-super! Nii-nii hea meel! Sümpaatne, armas noor inimene ja milline töökus ning keskendumisvõime!
Veidi sai ka jaanuaris ennast ületatud ja mingeid asju tehtud, mis pikalt ootel, plaanis. Linnakodus hakatakse rõdupaneele vahetama ja selleks oli tarvis rõdud ära tühjendada. Õnneks meil väga palju kola polnud. Aga tänu sellele sai siiski paar mõttetut asja lõpuks ära visatud. Jube tüütu on muidugi seda vajalikku kraami toas ladustada, aga integreerimine veel jätkub😆 Maini vaja nii vastu pidada ju... Alustasin ka kappide sorteerimisega. Midagi on juba uuskasutusse viidud, aga tegemist jätkub... Käsitöö ja isiklik taaskasutus mõlgub mõtetes, ideid on tapvalt, aga aega pole, et sellele keskenduda.
Raamatuid jõudsin ka lugeda. No päris raamat nädalas küll ei õnnestunud... Aga paar loetust on isegi blogisse jõudnud.
Selline tagasivaade siis jaanuarile. Kindlasti jäi midagi kahe silma vahele, aga olgu pealegi.
