Lumi

Marek Sadam:

Vaata kuidas lumi kukkus
Pilvist otse vastu maad
Seni kuni külmad ilmad
Tagasi ta kah ei saa

Tuleb jääda, ära kanda
Kelgud, lauad, suusad ja
Küllap keegi hüppab saunast
Keegi kindlust meisterdab

Lume saatus alatihti
Olla ohver sõidu teel
Lendad hoobilt kahte lehte
Keegi väljagi ei tee

Iga labidas või luud võib
Pühkida ja rookida
Lume töö on kevadeni
Lasta ennast loopida

Alles siis kui tuleb sula
Taevasse saab tagasi
Vihmasajus tihti meenub
Lumena kord sadasin

Imeline luuletus Marek Sadam'alt!
Ja meil on imeline talv, imeline ilm, imeline lumi! Milline õnn on elada Eestis, sellel vahval laiuskraadil! Tahtsime talve ja lund! Saime! Tänu taevale! 

Ent aina kuulen ma inimeste virinat - rohkem lund kül ei taha! no palju seda lund veel tuleb? nii külm on (ja suvel on liiga palav!) lumi on lükkamata! teed on umbes! miks lund ära ei koristata? 

Ma lihtsalt ei suuda seda hala kuulda. Võta labidas kätte ja lükka oma tee lahti, kaeva oma auto lumest välja. Või sõida ühistranspordiga!

Selliseid vastakaid tundeid tekitab siis lumi ja talv. Aga suur osa inimesi vingub a-l-a-t-i! On rahulolematud kõige ja kõigiga. Kurb, aga tõsi...

Mina aga tunnen rõõmu talvest ja lumest, isegi kui see põlvini on. Kui arvestada sellega, et ongi talv, on külm ja on lumi, siis see ongi normaalsus ja sellega leppides saab omadega rahulikult toime tulla.