31. jaanuar 2026

Tere tulemast aasta 2026

Ilmselt igaüks  teab neid ütlusi, mõtteid, lausekatkeid: 

Uuel aastal uue hooga jätkame me vana looga.

Kõik kõik on uus septembrikuus.

Selles on tõetera sees. Aastanumber muutub, aga päriselt ei muutu ju midagi. Isegi siis, kui anname (endale) mõttetuid (uusaasta) lubadusi. Pigem toimuvad muutused tõesti septembris, kui algab kool ja sügishooaeg pärast suve (suvist hapukurgihooaega).

Juba on esimene dekaad jaanuarist jaanuar seljataga. Esimene töönädal kuu pärast pisukest pausi samuti. Raske oli laua taga istuda ja ennast töö lainele sundida. Kodus olles ikka toimetan ju midagi ja ei istu järjest. 

Tahtsite talve? Saite! Seega kõigi talveootajate soovid on täitunud! Lumi, külm, tuisk - kõike on see uus aasta toonud.

Kui ainult oleks ka tänulikku meelt! Mitte üksnes talve eest. Vaid üldse, põhimõtteliselt! Et me elame hästi, et meil on leib laual, poed kaupa täis (ärgem vingugem nii palju hinnatõusu ja elukalliduse üle!), on kodu, tuba soe ja mis peamine - meil on rahu! Kui palju on põhjust olla tänulik! Mitte pidutseda nagu homset poleks, vaid palvetada, et homme tuleks ja kestaks!

Nii palju olin kirjutanud juba 10. jaanuari paiku, sellepärast ka mahakriipsutused. Kuidagi kummaliselt inertne (?) tundub see aeg... Justkui kiirelt oleks aasta esimene kuu möödunud, ent samas oleks nagu kõik juba nii ammu olnud...

Möödunud aasta kokkuvõte on ikka tegemata. Aga mida siis nii väga kokku võtta olekski?!?

Kui alanud aastaga võrrelda, siis meenub, et 2025ndal ei olnud üldse talve, kogu aeg oli üsna soe, üks pikk lõputu sügis! Kahe aasta eest ent oli küll kütmist palju, meenutasin just ennist, kuidas maa ja linna vahet pendeldasin. Ema polnud ju kodus ja nii pidime vennaga kahepeale kuidagi mingitki temperatuuri sees hoidma ...

Sünnipäeva vist üldse ei pidanud, ainult tööl pisut ja sõbrannadega kunagi hiljem. Põhjus meenus just ka, see oli üsnagi proosaline - vahetult enne sõbrapäeva jäin ju koroonasse, siis omakorda jäi abikaas ja nii see läks ja jäigi... See-eest väikevenna juubel (!) sai õigeaegselt tähistatud!

Algas raamatuaasta Eesti kirjanduse päeval 30. jaanuaril (Tammsaare sünniaastapäeval), siis emakeelepäev märtsis, kui mainida mulle armsaid ja tähtsaid sündmusi. Sügisel on oktoober raamatukogu kuu koos oma sündmustega, milleks oskuskeelepäev ja teadus- ning erialaraamatukogude päev. See viib omakorda lugemise ja raamatute juurde. Ei ole kokku lugenud, mitu raamatut läbi lugesin, kuna ei pea seda üldse oluliseks. Tähtis pole ju kvantiteet, vaid ikka kvaliteet! Kuna mu töö on seotud tugevalt raamatutega, siis ei saa öelda, et ma vähe loeks. Oma töö tõttu on mul üle 4000 raamatu aasta jooksul käest läbi käinud, mida vähemal või rohkemal määral olen sirvinud! Suur osa neist võõrkeelne teaduskirjandus... Lugemise kohta võiks siiski vist eraldi postituse teha...

Veel meeldejäävamatest sündmustest ehk tasub mainimist kursaõdedega suveüritus augustis, mil külastasime veidi Harjumaa põhjarannikut, oli kloostrituur (Padise ja Pirita), veidi loodust (Keila-Joa, Treppoja) ja meri "vasakul"😉

Augustis meie traditsiooniline Haapsalu ja Fra Mare külastus. Alati imeline! Ostsin koti ja suvemantli vahvast kaubamaja teise korruse poest. Kardan, et järgmisel aastal seda enam pole. Üks tore kingapood oli juba kinni pandud. Sellest on nii kahju, et niisugused erilise õhustikuga poekesed suletakse😥 Siinkohal meenub just aasta lõpul peiesid pidanud Pereking, kust vennanaine viimase kolme saapapaari seast enda omad leidis (kvaliteetsed ja soodsa hinnaga).

Septembri lõpus tegime kaasaga oma juba traditsiooniks saanud sügisese väljasõidu, sedapuhku Rakverre. Reedene rongisõit ja mõnusalt kuldne sügisilm olid meeldivaks vahelduseks argipäevas. Õhtul oli teatrietendus "Tsikaadide aeg", mis siiani meeles. Rakvere puges hinge ja hakkas väga meeldima. Neil päevil avatakse just Rakvere Ukuaru muusikamaja, pühendatud Arvo Pärdile. Nelja kuu eest veel sisse ei pääsenud, imetlesime seda väljastpoolt.

Päris detsembri viimastel päevadel otsustasime taas argipäeva rutiinist välja astuda ning tegime mikroväljasõidu Haapsallu! Seekord võtsime sihikule Hestia Spa. Oli tormine öö enne reisi ja ka mere ääres oli päris tuuline ning külm. Siis algas talv! Aga Haapsalu oma tuntud headuses koos kõigi spaa mõnudega oli suurepärane!

Nii ongi aastale tiir peale saanud. Kahtlemata on palju asju, mis hetkel ei meenu või millel praegu pikemalt ei peatu. Ikka igatsen ma mõtete salvestaja järele, siis saaks head mõtted kinni püüda ja talletada... Kuniks mul seda aga pole, siis peab leppima inimliku lühikese mäluga...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar