Raamatu aluseks on Arno Paveli reisidel peetud blogi, mille kirjastas Tammerraamat.
Äärmiselt sümpaatne raamat. Kirjutatud mõnusalt muhedas võtmes, hea keelekasutusega. Lugemine oli puhas nauding! Lisaks reisimuljetele saab põhjaliku ülevaate külastatud paikade ajaloost, mida vürtsitatakse lahkesti erinevate faktidega. Nii et infonäljas lugejad saavad ka oma osa:) Mina libisesin faktimaterjalist kergelt üle, nagunii meelde ei jää. Kui peaks kunagi vaja olema, siis tean, kust otsida.
Väga positiivne oli lugeda, et ka ilma alkoholi tarvitamata on võimalik raskeid reise ja pikki maid läbida. (Miskipärast on mul enamusest reisisaadetest/raamatutest, mis Venemaa avarustes rändamisest pajatavad, meelde jäänud üks pidev pummelung.) Rännumees Arno põhiline turgutaja oli kodust kaasavõetud kohv, millest siis igal hommikul korralikult kange jook valmis meisterdatud sai. Venelased joovad teed või siis lahustuvat kohvi. Õige kohvi joomist ei suutnud ta neile reisi(de) jooksul selgeks õpetada.
Eriliselt meelde jäi see, et venelased on väga abivalmid ja lahked. Eriti muidugi "omade" suhtes ehk siis UAZiku-meeste suhtes:)
Täiesti uskumatu oli see, et juba aastates mees päris üksinda sellised pikad reisid ette võttis. Aga tal läks kõik õnneks hästi. Ilmselt ikka ka tänu "omade" hoidmisele ja vene suurele hingele:)
Väljakirjutusi seekord ei teinud, kuigi oleks võinud, sest neid mõnusaid ja häid ütlemisi ikka oli üksjagu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar