Fotod loodusfotograaf Arne Kaasik'ult, tekstid vaimulike Jaan Tammsalu ja Mårten Andersoni poolt.
Raamatu tagakaanel on: Hoiatus!
Kolm meest on Looja loomingu lummuses ja seda raamatut rahulikult vaadates-lugedes võib vaataja ja lugejaga seesama sündida.
Me loodame, et aina pealispinnalisemaks muutuvas inimilmas aitavad need Lahemaal tehtud fotod koos Eesti- ja Ahvenamaal kirjutatud tekstidega hetkeks peatuda ning mõtelda, miks me jätame ennast ilma sellest imelisest, mis siinsamas, meie läheduses - looduses ja ligimeses.
Sügavad mõtisklused ja imeilusad fotod! Tõeline hea tunde raamat!
Tänapäeva inimene on enamasti harjunud elama linnas. Seal pole pimeduse ja valguse vahe eriti suur, sest elektrivalgus ja reklaamid panevad päevad ja ööd võrdsesse seisu. Liiklus teeb inimeses rahutuks, tempo on oma südamelöökidest kiirem ja tekitab stressi, olgugi et seda ei pane ise eriti tähelegi. Lihtsalt harjud ära. Kõigega harjub. Ka sellega, et ei mäleta, mitu suve, sügist, talve ja kevadet on sinust möödunud, ilma et oleksid märganud. Kõigega harjub, kuid kas peab?
Kui inimesed tulevad maale, on nende esimeseks ehmatuseks vaikus. Paljud ei saa hästi magada, kuna buss ei sõida akna alt mööda ja kiirabi ei unda. Mingi ootamatu hääl teeb südame rahutuks: lind laulab! Täitsa ilma elektrita!
Nii loeme sissejuhatusest. Ja see on alles algus. Tõeline ilu alles tuleb.
Päev oli ka täna lühike. Pidin tegema erinevaid asju. Pidin toimetama, sest kes peale minu seda teeks. Aga taevas läks pilve. See, mis oli enne rahulik ja ilus, ärkas kummalisel kombel ellu. Kõik viis lehte pärnapuus muudkui lehvisid sinna-siia. Viimased õied väljas noogutasid pead. Midagi lendas läbi õhu. Ja tuul oligi kohal.
Kui erinevad on need tuuled! Kevadine, lootusrikas, lõhnab, suvine on soe, ja on ka praegune, mis räägib loobumisest.
Edasi saab igaüks juba ise lugeda ja vaikselt mõtiskleda ning süveneda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar