Hea keeletunnetusega ja ladusalt kirjutatud. Adusin seda ühel hetkel poole raamatu peal. Kuidagi kerge oli lugeda. Vaatamata feminismuse otsimisele ja kuulutamisele, mida ei tasu siinkohal väga südamesse võtta, oli siiski tore lugemine. Jällegi hoopis teine kultuur, hoopis teine mentaliteet. Eks oma pitseri sellele kõigele on vajutanud nõuka-aeg. Euroopa vaeseim riik rullub me ees lahti diplomaadi naise silmade läbi. Ta ütleb muuseas:
"Ma leidsin Moldovast äärmiselt armsaid ja tasaseid inimesi ning vahel vaenulikku kurja süsteemi. Moldovasse ongi raske paugupealt armuda - nõukogude aeg on sinna maha laotanud ükskõiksust ja ebaviisakust, seal pole ka hingematvaid mägesid ega ilusat merd. Aga see maa on siiski väärt, et teda sõbralikult patsutada ja öelda: aeg on ärgata!"
Raamat on ilmunud juba üsna ammu, 2008. aastal. Loodetavasti on asjad pisutki paranenud selle aja jooksul.
See, minu tänane postitus on taas üks vana võla likvideerimine.
*Ja see oli käesoleva aasta 40. postitus, mis omakorda tähendab, et sai ületatud blogiaja aasta kohta tulevate kirjutiste arv. Segane jutt, aga eks see number on rohkem mulle endale tähenduslik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar