10. august 2016

Maltale

Mariliis Rosin. Maltale: elu Suurel Kivil.
Birgit Püve fotod.

Sisuliselt ongi tegemist fotoalbumiga koos lühikeste lugude, kohaliku eluolu tutvustamise ning hetkede kirjeldamisega.
See oli minu esimene kohtumine Maltaga. Ja tore kohtumine kusjuures!
Sain teada, et Malta on umbes Muhu saare suurune (316 km2)  ja inimesi elab seal umbes Tallinna linna jagu (2015. aastal oli Malta elanike arv 424 204; Tallinna elanike arv on 1. augusti seisuga tõusnud juba 441 357-le). Seega on Malta üks tihedamini asustatud riike maailmas, Euroopas kõige tihedam, ühel ruutkilomeetril elab 1265 inimest. Riik iseseisvus 1964. aastal, varem kuulus Suurbritannia haldusalasse (sellest on jäänud ka vasakpoolne liiklus). Malta saared on Comino, Gozo ja Malta ise, lisaks veel 19 asustamata väikest saarekest. Pealinn on Valletta. Valdav enamus rahvastikust (98%) on katoliiklased. Metsa praktiliselt ei ole. Veidi loodust on Gozo saarel. Kitsad tänavad ja palju autosid. Maltal on aastas keskmiselt 3000 tundi päikesepaistet.

Kindlasti oleks huvitav Maltal ära käia ja kõike seda oma silmaga näha, kuid seal elada küll ei tahaks. Kuidagi ahistatud tunne tekib aina kiviseinte - ja müüride vahel olles.

Pean tõdema, et oli taaskord üks mõnus lugemine:)

[Muidugi torkas mulle jälle silma see, et (paljudel) eestlastel on usuga "mingi teema". No ega siis asjata meid kõige usukaugemaks (ateistlikumaks?) riigiks ei peeta?!?]

Üks tore mõte ikka raamatust siia kirja ka:
Väga noores eas abiellumine on pigem reegel kui erand. Üleüldse eeldatakse, et paari minnakse varakult ja ei mingit patuelu - pikka mõtlemist või niisama kooselamist.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar