28. august 2016

Seitsme imega ümber maailma

Kui siin juba kord raamatute soovitamiseks läks, siis lisan veel ühe:

Ülar Allas. Seitsme imega ümber maailma: rännak maailmaimede juurde.

Inimese elu on teadupärast lühike. Seetõttu peame meile antud aega kasutama nii hästi kui oskame. Nii seadsingi endale eesmärgiks uurida põhjalikult seitset värskelt valitud maailmaimet ja püüda mõista, miks just need sihtkohad maailmas kõige kõrgemalt hinnatud.
/.../ Aga kõigepealt tuletame meelde, millised olid seitse vanaaja maailmaimet.
Need on siis: Cheopsi püramiid, Babüloni rippaiad, Artemise tempel, Zeusi kuju Olümpias, Halinkarnassose mausoleum, Rhodose koloss, Aleksandria tuletorn.
7.7.7 ehk siis seitsmendal juulil 2007. aastal toimus Lissaboni Estadio da Luzi jalgpallistaadionil suurejooneline sündmus, kus kuulutati välja seitse uut maailmaimet. Nendeks said Chichen Itza, Kolosseum, Lunastaja Kristuse kuju, Machu Picchu, Petra, Suur Hiina müür ja Taj Mahal.

Autori sõnaseadmisoskus on tore. Paar näidet:

Loomulikult on eestlased ja hiinlased erinevad. Hiinas võib ühesainsas korterelamus elada 20 000 inimest. Seega taanduks meie väikelinna meer siin kõigest korteriühistu esimeheks.

/.../Hiina õllega pole olukord palju parem. Need on mahedad, väga lahjad ja sobivad küll kenasti toidu kõrvale, kuid mitte tujutõstjaks. Enne saab põiepõletiku kui kilgi pähe.

Lõpuks on huvitav peatükk: milleks me reisime?, kus autor toob huvitavalt välja erinevaid reisijate tüüpe ning arutleb üldse reisimise kui niisuguse üle.

Mäletan reisi, kus seltskond jõi kaks nädalat järjest ja leidis ise hiljem, et nii kainet puhkust nad ei mäletagi.
Omaette klassi kuuluvad inimesed, kelle jaoks on reisimine osa tööst. ... Mul on tuttav, kelle ametiks on käia Euroopas klientidega lepinguid sõlmimas. ... Tõesti, ta lendab varahommikul Brüsselisse, vestleb seal paari inimesega, annab allkirja, käib söömas ja tuleb õhtuse lennuga Tallinnasse tagasi, Niimoodi mõnikord lausa paar korda nädalas. Sihtkohas ringi vaatamiseks tal üldjuhul mahti ei jää. Suur osa tema ajast möödub lennukites ja lennujaamades. Hoolimata kurnavast elurütmist suudab ta jälgida, et ta ülikond püsiks kortsudeta ja lips seisaks laitmatult sirge.

Niisiis tööreisid, teiseks puhkusereisid. Kolmandaks reisitakse selleks, et tutvuda eri maade ja rahvaste kultuuriga.

Paradoksaalsel kombel olen ise rännates taibanud, et reisimine polegi vajalik. Teelolek, edasiminek ja kogemus on meie lahutamatuteks kaaslasteks alati, kus me ka ei viibiks. Reisimine võib olla üks viis, kuidas jõuda rahuseisundini.

Jah, võib-olla just selle pärast - et reisimine pole vajalik - ma pigem loen reisiraamatuid, kui ise reisima kipun...

Nagu sel suveks mul "kombeks" - ei jõudnud raamatut kaanest kaaneni lugeda... Nuuks! No mis teha, kui muid tegemisi on nii palju... Elagu korilus ja konserveerimine!!!:):)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar