"Ranna tänava väike pagariäri"

Jenny Colgan. Ranna tänava väike pagariäri. 
Tõlkinud Faina Laksberg.
Tallinn: Varrak, 2021
384 lk.
Varraku ajaviiteromaan

Algatuseks teen copy-paste raamatu tutvustusest tagakaanelt:

Jenny Colgani liigutav ja naljakas romaan jutustab murtud südamega noorest naisest Polly Waterfordist, kes keerab oma elus uue lehekülje ja kolib mereäärsesse alevisse Mount Polbearne’i. Tema elupaigaks saab väike korter kunagises pagaritöökojas. Et unustada mured, hakkab Polly tegelema küpsetamisega, mis on ühtlasi tema lemmikhobi. Taina sõtkumine aitab maandada tundeid, saiapätsid aga muutuvad aina maitsvamaks. Peagi teeb Polly imet nii pähklite, seemnete, šokolaadi kui ka kenalt kohalikult mesinikult saadud meega. Ammutades jõudu meelekindlusest ja loomingulisusest, mille olemasolust tal aimugi polnud, leiab ta uue särava elu paigast, kust ta kõige vähem lootis seda leida. „Ranna tänava väike pagariäri” on südantsoojendav rahvusvaheline bestseller, mille kaante vahelt leiab ka seitse isuäratavat retsepti.

Varasemalt olen lugenud "Suvi Ranna tänava väikeses pagariäris". See oli nagu teine osa ehk järg raamatule "Ranna tänava väike pagariäri". Mitmed veidi segaseks jäänud asjaolud said nüüd selgemaks. Näiteks kuidas lunnipoiss Neil Polly kodustas😉 Või oli see vastupidi?!?

Oli igati mõnus suvelugemine, mida oligi oodata. Haarasin raamatu kaasa puhkusereisile Haapsallu ja muudest mõnudest vabadel hetkedel muudkui nautisin.

Sellised raamatud mulle vägagi meeldivad. Neis on puhkusevaibi (ma eelistaksin muidugi sõna võbe, aga praegu siia sobis see vaib). On mõnus vaheldus tööle, kus pean ennast läbi närima tarkadest ja vahel ka mõttetutest raamatutest. Ma ei hakka pikemalt sisul peatuma. Oluline on ikka ju see tunne, mis lugemisel tekkis, eks!? Teisedki on muljetanud. Hea lugeda!