Minek selles laanes
kõikidel kõrgustel korraga
samblas ja maadligi rohtude hulgas
õite ja okste ja latvade
vahel ja kohal see on
uskuvate hommikute armastavate õhtute vabadus kui
ma tean et ootel on
lahtine õhk ja vesi seal
poolitusjoonega püsima pandud
kõigisse mere kujudesse taeva olekutesse
kestvaks teljeks jäävaks ja alati olnuks
Seal saan siis tunda
kuidas peab minema kuidas
hoida käsi ja silmi ja suud
siug sisalik
sabast pidamatu
kannastki tabamatu
tõusja
tuhast seemnest
Aino Pervik (22.04.1932-12.08.2025)
kogust «Kellavalaja» (1985)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar