Eile tähistasime emakeelepäeva. See on üks erakordselt tore päev!😍 Kahju ainult, et see pole vaba päev, puhkepäev. Peaaegu pidin endale vaba päeva tekitama, et jälgida olulisi sündmusi, aga... elu tuli jälle vahele. No aga töölaua taga oli siiski niivõrd-kuivõrd võimalik ka osa saada. Küll kõrvaklappidega ja muude häirivate faktoritega.
Teist aastat järjest toimus presidendilossi ees lugemisaktsioon, kus u 70 Eesti inimest luges enda poolt valitud tekste, alates ilukirjandusest ja lõpetades teadustekstidega. Kahjuks ei olnud võimalik kõike vaadata-kuulata. Kõik nähtu-kuuldu oli aga väga nauditav!
Emakeelepäeva konverentsist rahvusraamatukogus sai osa videosilla kaudu, mis on väga tänuväärne.
Ja siis muidugi traditsiooniline e-etteütlus! Vist 16. korda juba. Seekord õnnestus mul täiesti veatult kirjutada! Olen siiralt rõõmus ja rahul. Kuigi sel aastal oli ka etteütlus palju kergem, aga see ei pisenda sugugi mu rõõmu.
Olgu siis siinkohal ka käesoleva aasta tekst ära toodud, nii nagu mina kirjutasin. Paar teist lubatud varianti oli ka.
Üks modernne suunamudija kirjutas hiljaaegu Facebookis, et Artur Alliksaare sajanda sünniaastapäeva puhul võiks noorte laulu- ja tantsupidu alata mõne alliksaarelikus vaimus levimuusikapalaga.
Nojah, päris naljakas, kui ühendkoor ülistaks liikumisaastat omamoodi hääldusharjutusega, esitades lugu "Kindlameelse kinglooma kimbatus kingapoes".
Praegu, nagu me teame, süüdatakse laulupidude tuli Mihkel Lüdigi laulu "Koit" saatel, mille sõnad olevat Friedrich Kuhlbars kirjutanud lauluseltsis Koit umbes veerandtunniga.
Mainitud seltsi loomise ja nime idee sündis Võrtsjärve-äärses kõrtsis, kus koduteel peatunud laulupidulised mekkisid kesvamärjukest ja nägid idataevas punetama löönud koitu.
Alliksaare poeesiat repertuaaris igatahes ei ole, aga "Olematus võiks ju ka olemata olla", nagu kõlab literaadi postuumselt ilmunud luulekogu pealkiri.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar