Suvi!!!

Head jaani! 
Läinud on see ilus kevad... ja käes on suvi! Aeg on lennanud välgukiirusel.

Jaanilõkkedki veel ainult suitsevad. Eile oli mõnus õhtu ja sume öö. Lisaboonuseks sääsed😆 ja nahkhiired, linnulaul ja täiskuu ning udu üle aasa... ja muidugi jaanituli!

Umbes selline ka tänavu (foto 2020)

Pidu peo otsa ka veel.

Vanim (venna)laps lõpetas gümnaasiumi. Aktus täpselt samal kuupäeval kui mul aastakümneid tagasi. Omamoodi nostalgia ja väga segased tunded... Kummaline olla oma koolis (õues küll, aga ikkagi kooli juures või ees), mis nagu on oma ja samas juba nii kauge ja võõras...
Nii rõõmus "minu pisikese" üle! Tädi süda heldis ja täitus järjekordselt uhkusega. Koduõuele sai sel puhul püstitatud uus lipumast, kus igapäevaselt hakkab lehvima vimpel, aga tähtsatel päevadel heisatakse suur sinimustvalge trikoloor. Võimas!
Vennanaise pooljuubel. See on ikka ja alati olnud ühendatud jaaniõhtuga. Tore, kui on palju tähistamise põhjusi!
Täna on vanaema sünniaastapäev - väikese matemaatika tulemus - 112. Pühapäeval on surnuaiapüha, enne veel vaja minna begooniaid istutama.
Terve see juuni on olnud üks tähistamine, kui aus olla. Mu "eluaegne pinginaaber" (istusime ühes pingis 11 aastat) pidas Tartus oma juubelit.

Juubelitort

Tartu õitses

Ristipoeg tuli sõjaväest (vabandust - kaitseväest) tagasi, talvel jäi tal 20. a. sünnipäev pidamata. Nüüd oli jällegi topeltpõhjus kokku tulla.
Meil oli 15. pulma-aastapäev. Naersin, et seekord tähistasime nagu vana abielupaar muiste - olime kodus ja sõime pidusööki - oarooga😛 (Kuna seda sündmust me kuidagi ei afišeerinud, siis keegi (peale minu ema) ei õnnitlenud ka. Arvuti- ja nutiajastu! Kui massin ette ei ütle, siis keegi ei mäleta midagi... Aga meil endil oli tore! Aitäh küsimast.) Tegelikult käisime selle tähe all juba eelneval nädalavahetusel Haapsalus oma lemmikspaas - FraMare - lõõgastumas ja puhkamas. Haapsalu on supermõnus!!! Sinna oleks jäänudki, aga elu ja töö surusid peale. Ei saanud sealgi end päris vabaks lasta - vabatahtlik töö tuli ikka kaasa. Koguduse ajaleht, muidugi. Nüüd on see õnneks trükiküps ja täna tunnen esimest korda üle hulga aja, et vaba päev on tõeliselt vaba!

Armas FraMare...

Tundub, et sama tuba, mis esimene kord

Vahepeal on rajatud Haapsallu seikluspark

Haapsalu on ilus!

See troopiline kuumus koos konditsioneeride ja külmade jookidega on toonud kaasa suvise kurguvalu. Täna hommikul ärgates tundsin. Loodan siiski, et läheb ka kiirelt mööda! ("Koroona, koroona", nagu nüüd tavatsetakse iga sellise nähu peale öelda. Aevastad - koroona. Köhid - koroona. Nuuskad - koroona. Kurk haige - koroona. Muidugi, ega kindel ja kaitstud pole 100% kunagi. Aga enda poolt on kõik võimalik tehtud, et seda vältida - vaktsineeritud, BioBlock kotis ja ninna pihustatud. Maski enam ei kanta, ega selle kuumaga ei taha ja jaksagi, aga minu jaoks andis see küll turvatunde... Nii et ühistransport on jätkuvalt koht, mida ma veidi pelgan. Pigem küll tagantjärele... No täna siis, et mine tea, olen sõitnud trollis ja rongis ilma maskita, et äkki... Aga, no terve mõisus - tule koju!😛)

Selline väike olmeline või poolpidulik ülevaade siis...

Paar iluhetke ka mu hommikustelt rännakutelt (ärge ainult küsige, mis puud need on. Ilupuud!):