"Minu Sitsiilia"

Mae Merusk. Minu Sitsiilia.

Raamat on ilmunud varasemalt (2012. a) Petrone Prindi "Minu"-sarjas. Nüüd, aja möödudes, andis autor selle täiendatud versiooni oma kulu ja kirjadega uuesti välja. Igati tore lugemine.

Kirjutasin üht-teist välja ka, nagu ikka:

...kui inimene pole suuteline õigel ja valel vahet tegema, siis ei aita ka mingid reeglid ega pidev kontroll (lk. 12)

Paljud arvavad, et minu siiajäämise põhjuseks olid kuumad tunded mõne sitsiilia mehepoja vastu, aga vale puha. Miks peab naisterahva kapitaalse elumuutuse taga olema tingimata mees? Otsuse palermolaseks hakata võtsin ma vastu ise, selge mõistuse juures ja omal vabal tahtel. (lk. 13)

Olen nüüdseks õppinud mõtlema iseendale ja tegutsema oma heaolu nimel. See tarkus on tulnud  küll suhteliselt hilja, aga hea, et on lõpuks siiski kohale jõudnud. (lk. 13)

Mina pole üksiolekust kunagi erilist numbrit teinud, aga nende jaoks oli ilma sugulasteta võõramaalane see, keda pidi hoidma ja lohutama. (lk. 21)

Üks sitsiiliapärane seisund, millega ma alguses kuidagi harjuda ei suutnud, on dolce-fare-nienete ehk "magus mittemidagitegemine". Eesti keeles sellele väljendile vaste puudub. Tubli eestlane peab ju ka nädalavahetustel ja tööst vabal ajal kuidagi kasulik olema, mitte laskma päeva niisama looja karja minna. (lk. 41)

Sitsiillastele on suurem osa inimesi, keda ta tunneb, amici - sõbrad. (lk. 100) 

[See on umbes sama, mis FB-sõbrad!]

Mis puutub mehe ja naise sõprusesse, siis on suur hulk sitsiillasi arvamusel, et see pole võimalik. Mina arvan, et on küll võimalik. (lk. 101)

"Ma ei saa aru, miks peab pidevalt sõpradega koos olema ja pidevalt kusagile minema ja midagi tegema? Ma tahan vahel ka omaette kodus kasvõi raamatut lugeda, aga sellele vaadatakse imelikult. Kui inimene tahab üksi olla, siis ta nagu ei olekski päris normaalne!" kurtis Põhja-Itaalia rahuliku eluga harjunud noor abielunaine. (lk. 106-107)

Turistid esitavad vahel - antagu mulle see väljend andeks - lauslolli küsimuse:

"Kas me maffiat ka näeme?"

Et mismoodi? Nurga peal seisab mees püssi ja sonimütsiga, saate tema kõrval pilti teha ja seda siis uhkusega kodustele näidata? (lk. 134)

Sitsiillased on juba loomult rõõmsameelsed, tuju tõstmiseks siin vägiookide abi ei vajata ja alkoholismiprobleem puudub. Mul on päris mitu tuttavat, kes alkoholi üldse ei tarbi, isegi veini mitte. Eestis seevastu ei tunne ma kedagi, kes ütleks kergest napsust ära. (lk. 199)

Eessõnas vabandab autor vigade pärast, mis toimetaja puudusel sisse võisid jääda. Ja paraku see ongi see koht, mille eest lõivu maksta.... Kui muidu oli kõik tore ja Sitsiiliast ning sitsiillastest sai täiesti kena ülevaate, siis vead, need vead... need tahtsid mu hauda ajada:)

Läbivalt kohtas: "kellegiga", "millegiga" ja "kellegile".

...oli tõepoolest ja natuke soojem nii, et külm ei hakanud. 

...kohalik omavalitsus korraldab aasta läbi kursuseid... "Nende suhtes on liiga palju eelarvamusi!..." 

Kas võiks äkki öelda ka:  "eelarvamuseid"?:)

Näpukatest ma ei räägigi - "inimeõiguslased" oli üks, mis silma jäi ja fikseeritud sai.

Aga see kõik ei takistanud lugemise nautimist. Mul on lihtsalt omad kiiksud... Enda õigustuseks võin öelda, et ega ma spetsiaalselt ei otsi vigu, need torkavad silma, ma lihtsalt näen neid...:)