Sünnipäevakuu

Läbi saab see lühike veebruarikuu. Sellesse aastasse tõi ta meile kingitusena kaasa küll ühe päeva lisaks. Ja sel kingitud lisapäeval on paslik ka sünnipäevatamine lõpetada ja veebruar pidulikult sõprade seltsis ära saata, et siis sama pidulikult märts vastu võtta.
Üllatus tuli aga sealt, kust poleks oodata osanud. -
Oma sünnipäeval sain elus esmakordselt lumikellukesi! Us-ku-ma-tu!!! Keset veebruari ja keset talve! Ilm on meil tõesti hukas. Nii sooja veebruari ei ole minu silmad veel näinud... Aga öeldakse, et ega tali taeva jää ja nii ongi - viimane veebruari nädal tõi kaasa lume! Jällegi uskumatu. Selle aasta kontekstis. Päev pärast vastlapäeva tuli lumi. Nii et liulaskmised lükkusid pisut edasi. No ja ma ise sain sellise liu, et hoia ja keela... "Tere talv!" öeldakse vist selle kohta, kui libastutakse ja kukutakse:) Igatahes olin ma nii pikk kui lai keset tänavat. Jalad kadusid lihtsalt alt ära ja teha polnud midagi. Ei teagi, kas oli lumesahk nii libedaks lükanud või lapsed liugu lastes libedaks lihvinud... Korjasin ruttu oma kondid kokku ja tegin minekut. Piinlik ju... Õnneks jäid luud-kondid siiski terveks. Kuigi eks põrutada ju sain. Vasak õlg/käsi/pool on siiani veidi valus.
Rõõmu pakkus ka kodumaa sünnipäevale pühendatud pidulik sündmus kodukandis. Mitmel aastal olen saanud nüüd osaleda ja ikka ma imetlen seda aktiivsust, entusiasmi ja andekust, millega kohalikud kultuuriinimesed korraldavad vägevaid asju. Laulud, tantsud, pillimängud, etendused! Lihtsalt fantastiline!

Sellisel positiivsel toonil lõpetangi.
Üleval fotol on kaunid kevadised sünnipäevalilled. Vahel tuleb siiski meelde ka midagi jäädvustada. Aitäh, Sulle, ema!